Bauhofis käib meeletu Ostumöll! Iga nädal uued kuumad hitid. Loosime välja lausa KOLM PEAAUHINDA – 3 x 6000 EUR ostufondi TERVEKS AASTAKS! Registreeri ostutšekk siin.

Igihaljaste taimede väetamine

Igihaljaste taimede väetamine

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.
Igihaljaste taimede väetamine
Tänapäevaste okkaliste lemmikute edukaks kasvatamiseks on vajalik siiski väetamine, sest vajame nende ilu, mitte lihtsalt elus olemist. Okaspuuväetis peaks kindlasti lisaks lämmastikule, fosforile ja kaaliumile sisaldama rauda ja magneesiumi, mis on olulised igihaljaste taimede okka- ja lehevärvi säilitamisel. Ka siin on aiapidajal võimalus valida erineva kvaliteediga ja ka väetamise harjumuse järgi endale ja taimedele sobiv väetis alates pikatoimelistest (Osmocote® 6 kuud, Compo® 3 kuud, Substral® 100 päeva ehk 3 kuud), kord aastas kasutatavatest väetistest kuni igakordsel kastmisel kasutatavate lahustuvate Miracle-Gro® väetisteni välja + aastaajalise väetamise süsteemi kuuluvad väetised (okaspuude kevad, okaspuude sügis). Okaspuude väetamisel eksitakse kõige sagedamini nn mõrusoola ja sügisväetise kasutamisega. Kõigepealt tuleks selgeks teha väetise vajadus ja alles siis väetada. Tasakaal peab olema paigas. Varakevadel ei maksa kiirustada hariliku, kanada ehk valge kuuse ja nende sortide väetamisega kiiretoimeliste kevadväetistega, sest nende noored võrsed on kiire puhkemisega, kuid külmahellad. Kõhklejatele julgeks soovitada Osmocote® väetist, sest selle väetise graanulist eralduvad toiteelemendid soojuse ja niiskuse koosmõjul, st et külma mulla korral on graanul „lukus” ja puudub oht taimi liiga vara kasvule meelitada. Okaspuudest on linnaaedades üheks levinumaks tõenäoliselt elupuud, sest nad saavad kenasti hakkama linnasaastega ja kasvavad kiiresti. Kõige sagedamini kasutatakse hekiks hariliku elupuu sorti ’Brabant’, kes on heades oludes võimeline aastas juurde kasvama pea 40 cm. Probleemiks on paar esimest aastat. Enamik hekiks istutatavaid elupuid on kasvanud ideaalse väetamise ja kastmise baasil ja enne müüki saatmist lõigatakse nende juurestik olematuks. Allesjäänud juurestik ei suuda ka parema tahtmise juures enam toita ja joota taime maapealset osa ja peab osa sellest kaotama. Elupuude ja teiste okaspuude puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata esimese 3–4 aasta väetamisele ja kastmisele, edaspidi peaksid nad ise üpriski hästi hakkama saama, vajades vaid harva turgutamist. Heki puhul kaetakse muld tihti paksu koore- multši kihiga ja vahele veel kangas. Taim vajab kasvuks lämmastikku (kiirekasvulised seda enam), aga seda vajab ka multš lagunemiseks ja nii jäävad taimed tihti nälga ja janusse, sest me ei arvesta sellega, et puistates väetise laiali multšile, ei jagu sellest taimedele.

Autor: Eneli Käger
Substral®-i aianduskonsultant 

Jaga
IGIHALJASTE TAIMEDE VäETAMINE on lisatud ostukorvi