Kiviktaimla rajamine

Kiviktaimla rajamine

Kiviktaimlaks nimetatakse taimlat, kus kivide vahel kasvatatakse eelkõige mägedest, aga ka mererannast või tundrast pärit kuivalembeseid taimi e. alpitaimi. Sellist suuremahulisemat rajatist võime nimetada ka mägi- või alpiaiaks ning  väiksemat mägi-või alpitaimlaks. Traditsiooniliselt kasvatatakse kiviktaimlas igihaljaid pandjandeid, madalaid põõsaid ja püsikupuhmikuid ning okaspuude kääbussorte. Mägisibulad, kukeharjad, kivirikud, leeklilled, kellukad, emajuured, aubrieetad on vaid mõned nimed kiviktaimla klassikast.

Kiviktaimla rajamineKiviktaimlat iseloomustab:

  • Maapinnast kõrgem eritasandiline reljeef. Kõige parem on kiviktaimlat rajada looduslikule nõlvale, see mõjub ka kõige loomulikumana. Tasasel maal võib väikese mäekese ise kokku kuhjata.
  • Väga hea drenaaž. See on kiviktaimla kõige olulisemkas eelduseks, sest alpitaimed ei talu seisvat vett.
  • Suured dekoratiivsed kivid, mis hoiavad ka ühtlast soojusrežiimi. Kivid soojenevad kevadel kõige kiiremini soojendades enda ümber ka maad ja annavad taimedele võimaluse kevadel varem tärgata.
  • Hea õhurikas ja mitte liiga rammus muld.
  • 2-5 cm paksune ühtlane killustikumultš, mis hoiab ära taimede juurekaele mädanema mineku ja kaitseb mulda kuivamise eest.
  • Avatud maastikuga koht, mille ligidal ei kasva suuri puid. Suurtelt puudelt peale vihma tilkuv vesi ja märjad langenud lehed sügisel mõjuvad alpitaimedele hukutavalt.

Kiviktaimla rajamine on väga töömahukas. Seepärast peaks enne hoolikalt läbi mõtlema, milline kiviktaimla sobib aia üldise kujundusega, kuhu ja millise kujuga taimla rajada, milliseid kive kasutada, milliseid taimi istutada ning kui palju on aega ja tahtmist seda hiljem hooldada.  Hästi rajatud ja hoolitsetud kiviktaimla võib olla aia suurimaks ehteks. Hooldamata aga meenutab kividega mullahunnikut, kus midagi on kasvama läinud.

Joonista enne sobilik plaan paberile ning uuri soovitud taimede kasvutingimusi.

Asukoht

Kiviktaimla rajamiseks sobib kõige paremini päiksepoolse kallakuga nõlv. Tasasel maal tuleb kasvõi kerged kallakud ise luua. Nii ei jää  liigniiskuse suhtes tundlike alpitaimede vahele seisvat vihma- ja lumesulamisvett.

Aias olevale väga suurele kivimürakale saad rajada minikiviktaimla. Lao sellele  väiksemaid  lahtiseid kive, täida vahed mullaga ja istuta taimed. Suure kivi kallak hoolitseb liigse vee äravoolu eest ise.

Kiviktaimla rajamine

  • Märgi maha rajatava kiviktaimla kontuurid. Seda saad teha puidust või metallist vaiade ja nööri abil.
  • Hävita umbrohud. Selleks võib maa korralikult läbi kaevata ja umbrohud eemaldada või  kasutada umbrohutõrje vahendit Roundup.  Kui valitud asukohas kasvab korralik ja tihe murukamar eemalda see 5 cm ulatuses ja lao hunnikusse. Hiljem võib seda kasutada drenaazi ja mullakihi eraldusmaterjalina.
  • Nüüd kata kogu kiviktaima alune pind 10-15 cm paksuse drenaažikihiga. Selleks sobivad hästi jäme kruus, munakivid, graniitkivid, vanad tellisetükid jne. Kui sa oled otsustanud kasvatad kiviktaimlas vaid lubjalembeseid taimi siis sobib drenaažiks ka aluseline paekivikillustik. Mida savisem on pinnas, seda paksem peab drenaaž olema. Liivase või kruusase pinnasega maal võib drenaazikiht olla märksa õhem või üldse puududa.
  • Kata drenaažikiht peenravaibaga. See hoiab ära mulla vajumise kivide vahele.
  • Pane paika suuremad ja tagumised kivid ning hiljem madalamad kivid kiviktaimla äärteks. Väga suured kivid, mis mõjuvad ka looduslikumalt, tuleb paika panna juba enne drenaažikihti, eelnevalt valmiskaevatud aukudesse.  Kivid paiguta nii, et hiljem oleks lihtne taimi hooldada ja et kivide peale oleks võimalik astuda.

Meil looduslikult leiduvat paekivi ja põllukivi võib mõlemat kiviktaimla rajamisel kasutada. Paekivi sobib rohkem korrapärasesse astangutega kiviktaimlasse, põllukivi aga vabakukulisse kivktaimlasse. Nende koos kasutamine nõuab aga väga head kujundajasilma.

Paekiviga rajatud kivktaimlas ära kasvata hapulembeseid taimi.

  • Täida kivide vahed mullaseguga. Tavaline rammus aiamuld kiviktaimlasse ei sobi. See peaks olema vett hästi läbilaskev õhu- ja huumusrikas muld. Selline muld segatakse kokku võrdsetes kogustes umbrohuvabast aiamullast, turbast ja pallastainest (liiv, peenike kruus). Olenevalt sellest milliseid taimi soovid kiviktaimlas kasvatad võid mullasegu koostist ka muuta. Hapulembeste taimede (rodod, kanarbikud, leviisiad, tiarellid jne) mullasegus võid suurendada turba osakaalu.  Lubjalembeste (adoonised, kivirikud, madalad aediirised jne) segusse võid lisada kriiti või luujahu.

Kiviktaimla taimed ja istutamine.

Kiviktaimlas võib peale padjandeid moodustavate püsikute (padjandfloksid, kivirikud, kukeharjad, mägisibulad, liivateed jne.) kasvatada ka puhmaid moodustavaid püskuid (kellukad, adoonised, leviisiad, karukellad, helmikpöörised, inkarvillead), kõrrelisi, madalakasvulisi põõsaid ja nende sorte (põõsasmarana, jaapani enela, Thunbergi kukerpuu kääbussordid) ning kääbusja kasvuga okaspuid ja nende sorte.

Istutamisel alusta puudest ja põõsastest. Nende istutamise koha pealt lõika peenravaip katki, et puude juured saaksid tungida sügavamale pinnasesse. Püsikuid istuta suuremata guppidena. Nii mõjub lõpptulemus rahulikumalt ja lopsakad taimed ei hakka kohe väiksemaid enda alla matma.

Enne mulda istutamist säti taimed koos potiga kasvukohale. Nii on võimalik neid veel ümber tõsta kui algselt valitud koht ei tundugi enam nii õige.

Istutades jäta taimede juurekael mullapinnast veidi kõrgemale, sest peale istutust tuleb katta kogu pind vähemalt 2-3 cm paksuse killustikumultšiga. Milleks sobib hästi dekoratiivkillustik, graniitkivikillustik või sõelutud ja pestud kruus. See takistab mulla kuivamist, seemnetega levivata umbrohtude juurdumist pinnasesse ja kaitseb alpitaimi juurekaela mädaniku eest.

Peale istutust kasta istutusala korralikult ning tee seda ka paari järgneva nädala jooksul, et taimed jõuaksid kenasti juurduda. Edaspidi on vaja alpitaimi kasta vaid kesksuvise pika põua ajal.

Loe ka taime valikust ja hooldamisest siin

Jaga
KIVIKTAIMLA RAJAMINE on lisatud ostukorvi