TASUB TEADA! Tomatitaimede kasvatamise nipid

Jagage:

Tomatite kasvatamine pakub palju rõõmu ning kogu vaev saab tasutud siis, kui aeg on nende hõrku maitset nautida. Selleks, et tomatite kasvatamine ka õnnestuks, tuleb mõningad nipid aga eelnevalt ära õppida.

Tomatitaimede kasvatamise nipid
  • Kõrgekasvulised tomatitaimed on suurema saagiga, sest kasv on lõputu, seega ka kobaraid tuleb rohkem. Taimel lasta kasvada nii kõrgele kui on ruumi, ja siis latv ära näpistada. Meie tavalistes kasvuhoonetingimustes oleks optimaalne kuni 10 kobarat, siis jõuavad viimasedki suureks kasvada.

(Bauhofis müügil sordid: ’Erk’, ’Visa’, ’Vilja’, ’Piibe’, ’Tolstoi’, ’Moneymaker’.)

  • Keskmise kasvuga taimed lõpetavad ise ladva kasvatamise umbes 150 cm kõrguselt. Kõigil neil tuleb pidevalt ära murda lehekaenlast kasvanud külgvõsud. Mõni sort tahab kasvatada kaks peaharu. Kui on piisavalt ruumi, võib nii lasta kasvada.

(Bauhofis müügil sordid: ’Marmande’ ja ’Valve’.)

  • Madalakasvulised taimed ei kasvatagi konkreetset latva. Neid tuleb ise ettevaatlikult kujundada, näpistades ära ainult esimeste lehtede kaenlas olevad külgvõsud. Ülemistel kasvudel tuleb jälgida, et taim väga haruliseks ei kasva ja näpistada vaid mõned, sest sealt tulevad ka õiekobarad ja kui neid liiga palju kärpida siis jääb saak väikseks.

(Bauhofis müügil sordid: ’Polbig’, ’Mato’, ’Maike’ ja ’Koit’.)

  • Amplitomatit ei tohi üldse kärpida, sest igast kasvust tuleb ka õiekobar. Lõpuks on taim täis lausa sadu väikeseid maitsvad tomatimarju. Kuna amplitomati taim on lamanduva kasvuga, siis teda peenras ei saa kasvatada, vaid ta peab olema kõrgemal, et marjad ei puutuks vastu maad. Kasvab edukalt tavalises amplis, kuid kuna mulla maht on väike, siis peab tihti ja palju kastma.

  • Olenevalt sordist on tomatitaimede lehtede kasv ja ka kuju erinev. Mõni on hästi laiade lehtede ja lopsaka kasvuga, mõni jälle kidurate ja peenete lehtedega.

  • Transpordi käigus natuke räsida saamine ei tee tomatitaimele midagi halba. Taim kosub kiiresti ja annab isegi kopsakama saagi.

Autor: Milvi Rand, Sillametsa Talu

Jagage: