Vaarikas – kasulik taim igasse aeda

Vaarikas – kasulik taim igasse aeda

Peale selle, et vaarikas magusaid marju annab, on ta ka hea ravim- ja meetaim. Mille õisi, varsi ja kuivatatud vilju kasutab rahvameditsiin külmetushaiguste vastu ja mille õitel on mesilased tihedad külalised. Harilik vaarikas kasvab meil looduslikult, selle sorte aga kasvatatakse aedades.

Vaarikas paljuneb lihtsalt juurevõsudega. Üks vaarikavars elab kaks aastat, viljub tavaliselt teisel aastal ja kuivab peale saagi valmimist. Erandiks on remontantsordid e. taasviljuvad, millel arenevad viljad juba esimese kasvuaasta sügisel.
Puuvilja- ja marjakultuuridest on vaarikaõied suurima nektarisisaldusega, seega tasub mesinikel tõsiselt kaaluda ühe vaarikapeenra rajamisele mesipuude ligidale.

Kasvukoht ja istutamine

Vaarikas on küllaltki nõudlik taim. Talle sobib päikesepaisteline ja avatud, kuid samas tuulte eest varjatud kasvukoht. Ta eelistab nõrgalt happelist (pH 5,6-6,5) kuni neutraalset totaineterikast keskmise raskusega mulda. Ta ei talu hästi põuda ega liigniiskust. Toitainetevaesed liivmullad ja rasked savimullad ei ole ka vaarika kasvatuseks sobilikud. Kuna vaarikal on maasikaga ühiseid kahjureid (maasika-õielõikaja), siis võiks vaarikapeenra maasikapeenrast eemale rajada. Enne istutamist peaks maa puhastama umbrohtudest. Eriti naadist, võilillest, orasheinast jne. Ja kaevama peenrasse orgaanilist väetist: komposti, kõdusõnnikut, haljasväetist.
Vaarikat võib istutada kevadel, enne pungade puhkemist ja sügisel, peale võrsekasvu lõppemist. Nõuistikut kogu kasvuperioodi vältel. Parim aeg on siiski sügis, septembri lõpp-oktoobri algus. Eriti kehtib see paljasjuursete istikute kohta. Sügisel jõuavad istikud kenasti juurduda, et kevadel kohe kasvama hakata. Taimed istutatakse ritta vahekaugusega 50 cm ja reavahe 1,5 m, ning samale sügavusele kui nad enne kasvasid. Kevadise istutuse korral, aga ka kuival sügisel tuleks istikud tublisti kasta.
Ära istuta uusi vaarikataimi vanasse vaarikapeenrasse. Muld on väsinud ja vanadest taimejuurtest võivad kasvada uued võrsed mis ajavad sordid omavahel sassi.

Hooldamine

Selleks, et vaarikad kasvaksid hästi annaksid head saaki peab neid lõikama, kastma, väetama, toestama, tõrjuma haigusi ja kahjureid, hoidma peenra umbrohupuhtana.
Lõikamine.
• Istutusjärgne tagasilõikamine tee vaid sel juhul kui paljasjuurne istik on väga kehva narmasjuurestikuga ja pika varrega. Korralikku nõuistikut pole istutusjärgselt vaja lõigata.
• Igal aastal lõika välja saaki kandnud, haigustest ja kahjuritest kahjustunud, liiga peenikesed ja peenrast välja kasvanud varred. Tee seda tüügast jätmata. Ühele jooksvale meetrile jäta 8-10 vart 10-15 cm vahedega.
• Viljunud varred lõika maapinnalt ära kohe peale saagikoristust (eriti haiged ja kahjustunud varred) või hilissügisel peale lehtede langemist. Hilissügisese lõikamise korral liiguvad toitained vartest tagasi juurtesse ja soodustavad asendusvõrsete kasvu.
• Kui viljunud vaarikavarte lõikamine jäi kevadesse tee see ära võimalikult vara. Samas vaata üle ja eemalda ka talvel kahjustunud varred, väga peenikesed ja rõhtsalt kasvavad varred.
Suvel juunis kärbi pikkade asendusvõrsete tippe. See soodustab varre keskosas tugevamate külgvõrsete arenemist (kus moodustub ka enamus saagist) ja suurendab saaki.
Multšimine on hea moodus hoida vaarikapeenar umbrohuvaba. Seda võib teha kohe peale istutamist. Sobivad materjalid on freesturvas, lehtpuu saepuru, kõdusõnnik, õled. Multš hoiab ka maapinna niiskemana ja soodustab mikrofloora arengut.
Kastmine on vajalik põuaperioodil, kevadel kõlgvõrsete kasvamise ja suvel viljade moodustumise ajal.
Toestama peaks vaarikaid hakkama saagikande aastal ja väga pikkade vartega sorte. Selleks sobib tugivaiade vahele (vahekaugus 4-5 m) tõmmatud traat mõlemale poole peenart.
Väetamine. Vaarikas on tänulik orgaanilise väetise eest: kompost, kõdunenud sõnnik jne. Hästi sobib ka kompleksväetis. Viljakal aiamullal peaks lisaväetist andam hakkama esimesel saagiaastal. Kevadel antakse lämmastikurikast kevadväetist ja sügisel peale saagikoristust fosfori ja kaaliumi rikast sügisväetist. Kasutades pikaajalist kompleksväetist pole eraldi sügisväetamine enam vajalik.

Võimalusel kasuta spetsiaalselt marjapõõsastele või viljapuudele ja marjapõõsastele mõeldud kloorivaba väetist.

Haiguste ja kahjurite tõrjumine
Suurimad vaarika kahjustajad on vaarikamardikas (vaarikauss) ja haigustest vaarika varrepõletik ja antraknoos e. kõrblaiksus. Kui vaarikamardiakt ei tõrjuta võib ta rikkuda suure osa saagist. Varrehaiguste ohtlikus seisneb selle, et nad nõrgestavad taime, taim ei jõua talveks korralikut puituda ja ta muutub talve-ning külmaõrnaks või murdub sootuks. Ennetamise ja tõrje meetodid:
• Kasvata talve- ja haiguskindlaid sorte. „Nagrada“, „Helkal“, „Glen Ample“
• Raja vaarikapeenar maasikapeenrast eemale. Ühised kahjustajad (maasika-õielõikaja)
• Hoia peenar umbrohupuhas, multši, istuta taimed õigete vahedega ja hiljem harvenda piisavalt.
• Sügisel ja kevadel kobesta vaarikavarte ümbrust, et hävitada talvituvad noormardikad ja tõugud.
• Peale saagi koristamist lõika kohe välja ja hävita viljunud ja haigustest kahjustunud varred. Kogu kokku ka kõik haiged viljad ja lehed ning tee sama.
• Pritis vaarikaid kevadel kohe peale noorte lehtede ilmumist ja nädal enne õienuppude avanemist Neko või NeemAzal-T/S-iga.
• Koduaias võiks keemilisi taimekaitsevahendeid vältida. Vajadusel tee esimene pritsimine nädal enne õienuppude puhkemist haiguste (vaarika-antrknoos, vaarika-varrepõletik, vaarika- helelaiksus) tõrjeks Topas 100 EC-ga. Ja kahjurite (vaarikamardikas, vaarika varrekärbes, maasika-õielõikaja) tõrjeks Mavrik 2F-iga. Teine pritsimine tehakse vaid haiguste tõrjeks Topaz EC-ga peale saagikoristust.
Soovitatavad sordid koduaeda: „Preussen“, „Babje leto“, „Glen Ampel“.

Jaga
VAARIKAS – KASULIK TAIM IGASSE AEDA on lisatud ostukorvi
Don't forget to buy these compatible products,