Väetised ja väetamine

Väetised ja väetamine

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.
Taimede hea kasvu ja arengu määrab ära see element, millest on kõige suurem puudus. Paljudel taimedel (nt kurk, salat, till) on halb komme endasse ahnitseda liigset lämmastikku ja siis räägitakse liigsest nitraatide sisaldusest taimes ning vahet pole, kas tegu on loodusliku või tööstuslikult toodetud lämmastikuga. Kõige lihtsamaks näiteks oleks vast tomat, mille viljad ei lähe enne punaseks, kui lämmastiku-kaaliumi suhe on paigas. Samas on tomati viljatipumädaniku korral tegemist kaltsiumi puudusega. Mõlema toitumishäire põhjuseks võib olla liiga külm muld, suure kloorisisaldusega väetise kasutamine jne.

                                                   Ca puudus ehk viljatipumädanik tomatil       kaaliumi puudus tomatil       tomat ei taha punaseks minna kui lämmastiku on palju ja kaaliumi vähe

Pilt 1: Ca puudus ehk viljatipumädanik tomatil
Pilt 2: Kaaliumi puudus tomatil
Pilt 3: tomat ei taha punaseks minna kui lämmastikku on palju ja kaaliumi vähe

Vaadates väetiseriiulit, on väikeaiapidaja muutuste keerises, sest müügil on nii väetamise ajaloo algusest pärit liht- ja liitväetisi (superfosfaat, karbamiid jt), eraldi kevad-, suve- ja sügisväetisi. Aastaaegadest tingitud valiku põhjuseks on, et kui taimede väetamiseks antavad fosfor ja kaalium püsivad mullas päris hästi, siis lämmastik on väga liikuv (veega välja uhtumine, mullapinnalt lendumine + taimede komme seda liigtarbida) ja see ei olene sellest, kas tegu on loodusliku või mineraalse lämmastikuga. Kevadväetised sisaldavad rohkesti lämmastikku, et taimed saaksid sisse hea kasvuhoo, suvised on tagasihoidlikuma lämmastiku sisaldusega. Sügisväetis sisaldab peamiselt fosforit ja kaaliumi, et „sundida” taim lõpuks puituma, õitsema ja viljuma. Hooajaline markeering kergendab väetamist, kuna aiaomanik ei pea endale selgeks tegema, et nitraatlämmastik on kiirema toimega kui ammooniumlämmastik ja millal oleks õige aeg kasutada kaaliumkloriidi, et vihm ja lumesulamisvesi saaksid liigse kloori mulla sügavamatesse kihtidesse ja põhjavette uhtuda.
Tänapäeva uued tehnoloogiad võimaldavad toota puhtamaid väetisi, mis ei sisalda raskemetalle, liigset kloori, väävlit jne. Lisaks töödeldakse lämmastikku nii, et see püsiks mullas kauem.

Väetamine hoogustab taimekasvuMiks on nii oluline, et väetis püsiks mullas taimedele ühtlaselt kättesaadav?
2 väetamise korrast. Iga väetamine ergutab taime kasvu ja tõstab veevajadust, et järsult suurenenud toitesoolade kogus ei põletaks taime juuri. Pikatoimelised väetised tagavad aga taimede ühtlase kasvu.
Omaette teaduseks on loodusliku vahakihiga kaetud väetised (nt Osmocote®), millest taimed omastavad mulla niiskuse ja soojuse koosmõjul vajalikud toitained taime vajadusi arvestades. Nii puudub oht taimi üle- ja alaväetada.
Meie kliimavööndis on optimaalne kasutada kuni kuuekuuse toimega väetisi. Kasutades pikatoimelist väetist, saab vajaduse korral suve jooksul lisaväetamiseks kasutada lahustuvat väetist (Substral® Miracle-Gro®, Kekkilä ja BalticAgro kastmisväetised) ja miks ka mitte kanakaka või mõnda taimse (kõrvenõges) päritoluga leotisega.

Väetised ja väetamine


See, miks me väetame, peaks olema selge: kõik saagiga mullast äraviidu vajab taastamist. Soovime ju ka edaspidi midagi kasvatada ja saaki saada – olgu see siis kõhutäiteks või silmailuks.
 

Autor: Eneli Käger
Substral®-i aianduskonsultant

Jaga
VäETISED JA VäETAMINE on lisatud ostukorvi
Don't forget to buy these compatible products,