Kiviktaimlas võib peale padjandeid moodustavate püsikute (padjandfloksid, kivirikud, kukeharjad, mägisibulad, liivateed jne.) kasvatada ka puhmaid moodustavaid püskuid (kellukad, adoonised, leviisiad, karukellad, helmikpöörised, inkarvillead), kõrrelisi, madalakasvulisi põõsaid ja nende sorte (põõsasmarana, jaapani enela, Thunbergi kukerpuu kääbussordid) ning kääbusja kasvuga okaspuid ja nende sorte.

Kiviktaimlaks nimetatakse taimlat, kus kivide vahel kasvatatakse eelkõige mägedest, aga ka mererannast või tundrast pärit kuivalembeseid taimi e. alpitaimi. Sellist suuremahulisemat rajatist võime nimetada ka mägi- või alpiaiaks ning  väiksemat mägi-või alpitaimlaks. Traditsiooniliselt kasvatatakse kiviktaimlas igihaljaid pandjandeid, madalaid põõsaid ja püsikupuhmikuid ning okaspuude kääbussorte. Mägisibulad, kukeharjad, kivirikud, leeklilled, kellukad, emajuured, aubrieetad on vaid mõned nimed kiviktaimla klassikast.

Ammutades inspiratsiooni Euroopa ja Aasia mäestike piirkondadest või Põhja-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Austraalia kuivadelt aladelt, on kiviktaimlahuvilistel hulganisti võimalusi, kuidas tuua need kauged maad kasvõi oma koduukse ette.