Selleks, et suvelilled suudaksid rikkalikult õitseda, vajavad nad korralikku väetamist. Tegelikult on päris suur vahe, kas taim kasvab avamaal või piiratud kasvuruumiga potis. Avamaal on meie eksimise tagajärjed lihtsalt väiksemad, kui potis vähelagunenud kasvuturbas, mis vajab oluliselt rohkem ja ühtlasemalt vett taimede kasvatamisel.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Roosidele mõeldud väetistega võib julgelt toita ka erinevaid õitsvaid põõsaid ja püsikuid. Rooside ja elulõngade esimese kevadise väetamise võiks lükata võimaluse korral aega, kui suuremate öökülmade oht on möödas. Neil taimedel on kevadel kasvama hakkamisega väga kiire, kuid öökülm kipub neile siis liiga tegema.

Viimasel ajal kasvatatakse lisaks suvelilledele pottides päris palju mitmeaastaseid taimi alates okaspuudest kuni püsililledeni välja. Ka nendele taimedele oleks hea anda kevadel mulda pikatoimelist ja eelistatult eriväetist (näiteks Substral Compo®, Osmocote®), et tagada minimaalne toiteelementide vajadus.

Hapulembeste taimede toiteelementide nõudmised sarnanevad okaspuude omadega sisaldades vaid paar protsenti rohkem õitsemist/viljumist soodustavat fosforit ja kaaliumi. Seega võib rodoväetist kasutada edukalt okaspuude väetamisel, sest asi on rohkem kinni tarbija mõtlemises ja pakendi pildis.

Geelväetised on väga kontsentreeritud multi-toitainete rikkad mineraalväetised erinevatele liikidele. Kõik makro-ja mikroelemendid on taimedele kergesti omastatavas vormis, mis on hädavajalikud taimede loomulikuks kasvuks ja arenguks. Geelväetis on vees kiiresti ja kergesti lahustuv  ja lihtsalt kasutatav.

Suur valik universaalseid väetisi tekitab küsimuse, kas tõesti on vaja pea 20 eriväetise kotti (nt roosile, tomatile, okaspuule, elupuule jne) või saab hakkama ühe hinna poolest sobiva universaalväetisega ja vastavalt kasutusjuhisele siis erinevalt grammitada roose, muru jne.

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.

Muru on koduaias üks esimesi, mille kallal asume oma varakevadist jõuülejääki ja tegutsemislusti rahuldama. Esmalt tuleb aga lasta murul pisut taheneda, kui asuda suure koormusega tallama ja rehaga kraapima. Pea meeles, et kevadel EI VÄETATA ei muru ega midagi muud enne, kui lumi on täielikult sulanud ja muld tahenenud.

Aiapidajad ei ole tihti rahul viljatuks muutunud aiamullaga. Sageli on selle rikkunud maaharijad ise. Mida teha, et olukorda parandada? Viljakas mullas on mitmekesine taimestik ja loomastik: bakterid, seened, putukad, ussikesed. Ka hiired ja mutid kuuluvad pinnase faunasse. Mikroorganismid parandavad mulla struktuuri ja viljakust. Mikroorganismide olemasolu on terve ja elava mullastiku lahutamatu osa.