Muru hooldamine

Muru hooldustööde alla kuuluvad: niitmine, kastmine, väetamine, aga ka õhustamine, umbrohu ja -samblatõrje.

NIITMINE
Niitke muru 1–2 korda nädalas. Ilusama muru saab tihedamini, aga korraga vähem niites. Kevadist ja noort muru niitke kõrgemalt, sama tehke ka põua ajal. Reeglina eemaldatakse taimest 1/3, nii et muru kõrguseks jääb 3,5–5cm, ilumurul 2 cm. Riisuge rohi pärast niitmist kokku. Tarbemuru sagedase niitmise korral võib rohu kuni augustikuuni ka murule jätta. Mullaelustiku kaasabil muudetakse see väärtuslikuks orgaaniliseks väetiseks. Hoidke niiduki lõiketerad teravad, nii jääb lõikepind ühtlasem ja lehe tipud ei kuiva valgeks. Kõige parema tulemuse annab siiski rootorniiduk, mis lõikab rohuliblet, mitte ei rebi taime lühemaks. Istutades murusse sibullilli ärge unusta, et sealt saab niita alles siis, kui lillelehed on koltunud. Kohtades, kuhu muruniidukiga ligi ei pääse, kivide ja suurte puutüvede ümbrus, kasutage murukääre.

KASTMINE
Kastmise puhul kehtib järgmine reegel: kastetakse harvemini, aga korraga rohkem. Kastmisnorm oleneb ilmastikust, muru vanusest ja mulla lõimisest (raske ja savikas muld seob vett paremini). Kõige põuatundlikum on noor muru, sest juured on pinnapealsed. Vana murutaime juured on juba sügavamal ja seda pole vaja nii sageli kasta. Tavaliselt kastetakse üks kord nädalas. Keskmine kastmisnorm on 20–25 l/m2. Parim aeg selleks on varajased õhtutunnid.

VÄETAMINE
Võimalusel laotage sügisel murule komposti (1–2 kg/m2). See toidab taime ning rikastab ka mullaelustikku. Mineraalväetisi kasutades andke kevadel mais pikatoimelist lämmastikurikast kevadväetist ja suve teisel poolel sügisväetist. Ka on olemas eraldi muruväetised kevadeks, suveks, sügiseks, talveks. Väetist anda kuivale murule. Seda võib teha käsitsi, kuid parima tulemuse saamiseks kasutage väetiselaoturit ja pärast väetamist kastke murupinda. Ärge väetage kesksuvisel põuaperioodil!

ÕHUSTAMINE
Õhustamine ergutab muru võsuma ja rikastab mulda hapnikuga. Seda saab teha aiahargiga murupinda auke torkides või kasutades rootorõhustajat. Hästi sobivad õhustamiseks ka muru aereerimise sandaalid, need on naeltega tallad, mis kinnitatakse jalanõude külge. Samal eesmärgil tasuks kevadel ja sügisel murupind üle rehitseda, et eemaldada kulu ja langenud lehed.

UMBROHUTÕRJE

Muru hea hoolduse korral ei tekigi sinna palju umbrohtu. Üheaastased umbrohud hävitatakse enamasti niitmise käigus, kuid raskem on laialeheliste enamlevinud umbrohtudega nagu võilill, vesihein, konnatatar jne. Koduaias võiks need siiski käsitsi välja rohida. See on küll töömahukas, aga samas loodussõbralik. Hea abimees on umbrohunapsik, mille käpad pigistatakse ümber umbrohujuurte ja tõmmatakse taim maast välja, seejuures kummardamata ja maad kaevamata. Vähem töömahukas on kasutada keemilist tõrjet, nt herbitsiidi Starane 180, ent seda vaid siis, kui muru koosneb ainult kõrrelistest. Kui murus on liblikõielisi (ristik) tuleb valida midagi muud. Parim aeg pritsimiseks on varakevad.

SAMBLATÕRJE
Sammal tekib murusse, kui muld on liiga niiske, happeline, tihe, alaväetatud või kasvukoht liiga varjuline. Sambla tõrjeks tuleks kõigepealt püüda likvideerida eelnimetatud tingimused. Mulla happesuse vastu aitab regulaarne pinnase lupjamine. Tiheda pinnase vastu õhutamine, kus mulda tehakse aiahargiga augud ja nendesse rehitsetakse turba-liivasegu. Liigniisket pinda tuleb kuivendada ja toitainetevaest pinda väetada. Väga varjulises kohas muru ei tahagi kasvada. Seal võiks kasutada varju taluvaid püsikuid või pinnakattetaimi. Kui ükski nendest põhjustest aias ei esine, kasutage keemilist samblatõrjevahendit. Tõrjet on kõige tõhusam teha kevadel koos muru väetamisega. Samblatõrjevahend muudab lühikeseks ajaks pinnase pindmise kihi pH-d, sammal kuivab ja muutub pruuniks. See riisutakse välja kahe nädala pärast. Kevadväetis aga ergutab samal ajal noort murutaime kasvama.
Ilus muru on aastatepikkune töö, kuid tasub vaeva.