E-poes alates 100€ 0% järelmaksu intress >
 
 
Kaadritagused pihtimused - Korter 1

Kaadritagused pihtimused - Korter 1

Mina olen Ida Isabel ning räägin teile lühidalt meie teekonnast „Naabrist parem“ saates ning kuidas see kõik alguse sai.

Oli 26. aprill, tavaline tööpäev, kui mina, Isabel, kiirelt enne algavat koosolekut Facebooki kiikasin ja seal järsku kutset nägin „Tule osale Naabrist parema uues hooajas!“. Kerisin mööda, kerisin reklaami juurde tagasi, läksin mööda ja tagasi, ikka kripeldas. Seljataga on kaks aastat koduotsinguid. Oleme vaatamas käinud kõike, paneelmaja korteritest Mustamäel ja majast Raplas kuni Klooga ridaelamuni. Küll ei olnud tunne õige või oli asukoht ikka jama või siis ei olnud paberitega kõik korras ning tegelikult kraapis südant, et tahaks ikka enda käe järgi teha. Okei, koosolekuni oli ca 5 minutit aega. Kaotada pole ju midagi ning 5 minutiga valmis uisapäisa kokku kirjutatud ankeet, millele erilist reaktsiooni ei oodanudki. Nii muuseas mainisin Erikule, et kuule kallis, panin meid saatesse. Reaktsiooniks sain midagi sellist „Hulluks oled läinud või?! Ah no okei siis..“. Sel hetkel ei olnud meil õrna aimugi, et sel päeval andsime alguse ühele kõige pöörasemale seiklusele meie senises elus.

Olin üsna kindel, et oma kiiruga kokku klopsitud ankeediga ei pääse me castingule, kuid juba ülejärgmisel päeval oli kutse postkastis. See kõik käis väga kiirelt, sest kolmapäeval täidetud ankeedile järgnes casting pühapäeval ja juba paar nädalat hiljem olime selles suures keerises. Casting tundus minevat väga hästi, olime kohe 1. grupis ning juba keset vestlust ütles meie režissöör Raivo, et noh, teeme kohe lepingu ära või? Jutukusega meil probleemi pole olnud, enda arvates olime ka piisavalt teistsuguse korteri disainiga, et silma jääda. Järgnesid ärevad tunnid ja meeleolu oli tänu saadud kommentaaridele positiivne.

Siis hõigati aga välja saatesse pääsenud ja meid nende seas ei olnud. Räägiti mingit juttu, et võib-olla võtame veel ühendust aga no meil sellesse igatahes usku ei olnud, et keegi oma kohast loobuks või et keegi välja vahetatakse. Õnneks või kahjuks ei olnud me väga löödud, jõudsime veel mõelda, et ehk Eriku kahe töökoha, minu pidevate tervise probleemide ning kutsika kõrvalt olekski seda kõike äkki liiga palju olnud. Möödus mõni päev ning ausalt oli kogu teema juba unustatud kui kutsika trennis telefoni vaatasin ning ekraanil ilutses Erikult ca 15 vastamata kõnet, vastamata kõne võõralt numbrilt ning sms „HELISTA KOHE!“. Olin väga mures ning kartsin, et midagi on juhtunud. Ei! Meie päikesekiir Triin helistas „Te olete siiski saatesse valitud, tulge homme läbi!“

.

Järgnesid esimesed unetud ööd. Korteri disaini ideed tuli koondada, mis tähendas seda, et terve lepingu allkirjastamise ja saate alguse vahelise aja veetsin sisuliselt iga vaba hetke Pinterestis. Esialgu hakkasingi otsima märksõnade kaupa mille alla meile meeldiv disain võiks kuuluda. Kuidagi jõudsime selle kurikuulsa Art Deconi. Olgu öeldud, et päris täpset ettekujutust ei ole mul sellest tänaseni, kuid saate alguses teadsin ma sellest tegelikult sisuliselt vaid kolme märksõna- luksus, mustrid, peegelpinnad. Tundus meelepärane ja eriline. Suur eeltöö disaini osas tasus ennast ära! Esimeses saates saime kohe ka oma esimese kuldse roseti.

Võtmejooksust niipalju, et kui alguses olime õnnetud, et ei saanud tänast Rasmuse ja Egle korterit (esialgu meeldis meile selle planeering oluliselt rohkem), siis täna ei vahetaks me enda planeeringut enam mingi hinna eest nende korteriga. Meile meeldib väga, et köök on nurga taga ja veidi siiski eraldatud, esik on kompaktne ning nö raisus olevaid ruutmeetreid on korteris vähe. Lisaks muidugi see võrratu terrass!

Järgmises postituses räägin juba lähemalt kuidas meil värvimise ning vannitoa plaatimisega läks.

Päikest!

Ida Isabel

„Naabrist parem“ korter 1

.

Jaga
KAADRITAGUSED PIHTIMUSED - KORTER 1 on lisatud ostukorvi