E-poes alates 100€ 0% järelmaksu intress >>

NIPID VILJAPUUDE HOOLDAMISEKS

NIPID VILJAPUUDE HOOLDAMISEKS

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

VILJAPUUDE LÕIKAMINE

Lõikamise eesmärgiks on kujundada puule tugev, valgust ja õhku läbilaskev võra ning tagada iga-aastane hea saak. Lõikamisega saab soodustada okste harunemist, õiepungade teket, hoida puu kasvu madala ja teda noorendada.

saag

Lõikamiseks sobivad varakevad (märts-aprill) ja suvi (juuni keskpaik -augusti algus). Kevadel võib hakata lõikama peale suuremate külmade möödumist (temp. ei tohiks langeda alla -5C - 0C) ja lõigata kuni pungade puhkemiseni. Kevadel saame hea tervikpildi puust ja teda on lihtsam lõigata. Kevadisel lõikusel on kasvu ergutav mõju. Eriti sobiv aeg õunapuude noorenduslõikuseks, et ärgitada uinuvaid pungasid puhkema. Suvise lõikuse kasuks räägib see, et lõikehaavad paranevad kiiremini ning suvine lõikus ei soodusta vesivõsude teket. Ploomide ja kirsside lõikamise võikski jätta suvisesse perioodi, eriti suuremate okste väljalõikamise.

Suvel on õigem lõigata puid, mida on külm kahjustanud, siis on kahjustusest parem ülevaade.   

 

VILJAPUUDE HOOLDAMINE

Viljapuu võra kujundamine algab varakult, nimelt peale istutamist. Sügisel istutatud puu võiks lõigata kevadel. Tüvipuu (tavaliselt õuna,-hapukirsi ja pirnipuu) tüvi on 60-70 cm kõrgune. Sellelt kõrguselt valitakse välja 3-4 erinevas suunas (spiraalselt) väljuvat põhioksa, mis kärbitakse 1/3 ulatuses sobiva punga pealt ühele tasapinnale ja juhtoks, mille tagasilõige tehakse 20 cm kõrgemalt. Tagasilõige tehakse viltu, selles suunas asuva välimise punga pealt, kuhu tahame, et võrse edaspidi kasvaks. Ülejäänud oksad allutatakse põhiokstele e. lõigatakse tugevamalt tagasi, et nad ei oleks pikemad, kui 1/3 põhioksa pikkusest. Täielikult lõigatakse välja juhtoksaga paralleelne e. konkureeriv oks. 

Kui istik on puukoolis korralikult kujundatud võib esimese koduse lõikuse jätta järgmisesse aastasse.

Nii valitakse  võraoksi 4-5 aastat. Tasakaalustatakse neid ning lõigatakse tugevasti tagasi teised oksad, millest kujunevad viljaoksad. Lõpuks võiks võraoksi olla 8-10. Edaspidi tegeletakse puu harvendamisega, lõigates ära haiged, ärakuivanud ja murdunud oksad. Samuti lõigatakse välja hõõrduvad oksad ja kahest konkureerivast oksast kehvema suunaga oks. Välja võiks lõigata võra sisse kasvavad tugevakasvulised ja suure murdumisohuga oksad.  Vesivõsud naksatakse ära suvel juulis. Viljakandeeas õuna,- pirni- ja ploomipuudel võiks ladva sobival kõrgusel külgoksa pealt välja lõigata.

Suure saagi vähendamiseks näpista suve algul ära osad viljahakatised, nii ei murdu oksad saagi raskuse all ning allesjäänud viljad on suuremad ja kvaliteetsemad.

rostok

Luuviljaliste puhul peaks lõikamisega olema ettevaatlikum. Ploomipuul tuleks kärpida tugevaid pikki aastakasve ja välja lõigata kuivanud, murdunud ja ristuvad oksad. Hapukirsipuu kipub kasvama väga tihedaks. Seepärast peaks võra suvel kindlasti harvendama põhimõttel, et parem üks suurem oks, kui mitu väikest. Maguskirsipuu on hõreda võraga, seepärast pole harvendamine oluline. Välja ei lõigata võra sisse suunduvaid üheaastasi oksi, sest nende alumised pungad võivad olla õiepungad.

Tugevat noorenduslõikust võiks teha vaid õuna- ja pirnipuule, aga mitte luuviljalistele. Neil on uinuvaid pungi vähem ning pungad on lühiealised. Küll ei tee paha nõrk noorendus, kui aastakasvud on jäänud lühemaks kui 20 cm.

Ploomi,- ja maguskirsipuid on võimalik kasvatada põõsaspuuna. Nemad on külmaõrnemad, nii säilivad alumised võraharud külmal ja lumerikkal talvel tervetena ning külmakahjustustest taastumine on kergem.

Põõsaspuu saab ise kujundada, lõigates hargnemata istiku e. okulaadi piisavalt madalalt (20 cm) tagasi.

Lõikehaava katmine on hädavajalik ilmastiku kaitse eest.

Soovitavalt lõika päiksepaistelise ning tuulise ilmaga, et ennetada kahjureid. Haav saastub juba lõikamise ajal ning kindlasti tuleks kasutada hooldusvahendeid. Mitte mingil juhul kohe aiavahaga katta, kuna nii jäävad haigusetekitajad puu sisse. Lase haaval kuivada ning puidu kuivamise märkide saabumisel kata haavapeitsiga, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. 

Väetamine on oluline, kuid ole ettevaatlik kevadise lämmastikväetisega. Liigne kasutamine võib aias soodustada lehetäide arengut.

derevo

Sügisel jäid tüved värvimata, saab kevadel selle mure lahendatud, kui sula on alanud ning kraadid jäävad plusspoolele. Tüvevalgendi kantakse tüvedele pintsliga, soovitavalt kuiva ilmaga. See tõrjub kahjureid ning nende mune, kes talve eest koorepragudes varju võisid jääda. Regulaarne valgendamine hoiab samuti samblike ja sammalde arengu puukoorel, puude väljanägemine ja üldine tervis on kohe parem. Metsloomad kipuvad kevadel koduaedadesse värsket toitu otsima. Valgendamine moodustab koorele tugevalt leeliselise reaktsiooniga kihi, mida loomad pigem ei taha. Puu võib võõbata küllaltki kõrgelt, seda esimeste okste harunemiskohani ja isegi pisut üle, et esimesed oksakesed saaksid samuti poolest saati valgendatud. Korrata võib iga aasta, kuna lubi pudeneb või vihm peseb aja pikku puudelt maha.

Jaga
NIPID VILJAPUUDE HOOLDAMISEKS on lisatud ostukorvi