Moodulkorsten on targa ja säästliku mõtteviisiga inimese valik – efektiivne, pika eluaega ja turvaline.

Selleks, et iga majaomanik peaks katuse ehituse või renoveerimise ette võtma vaid korra, tasub üheksa korda plaani pidada ja alles siis tööga algust teha. Millele peaks tähelepanu pöörama ning milliseid enim-esinenud vigu katuse renoveerimisel vältida, räägib Monieri  katuseekspert Erkki Tepper. 

Tänavakividest jalgtee hoovis, väliköögiplats või sissesõidutee väravast garaažini on hea ja praktiline lahendus majaümbruse nägusamaks muutmisel. Tänavakivide paigaldamisega saab hakkama igaüks, kui järgida kivitootjate juhiseid ja pidada kinni mõningatest reeglitest.

Septik ehk pinnaspuhasti on sobilik lahendus põhjavee hea kaitstuse korral, mis laseb loodusel oma isepuhastusvõimet kasutada.

Tõhus kuivendus- ja sademeveetorustik kaitseb hoonet niiskuse, hallituse ning külma eest, väldib üleujutusi keldris ning lompide ja jää teket õueteedel.

Tänapäeval ehitatakse maju igale poole, olenemata looduslikest tingimustest. Seepärast on oluline tegeleda niiskuse ja vee võimalike kahjustustega ennetavalt juba maja planeerimise käigus.

Katuseaknaid on erinevatest materjalidest, rääkimata suurusest, otstarbest ja energiasäästlikkusest. Akende spetsialistid õpetavad, kuidas selles maailmas orienteeruda!

Hoolimata sellest, et katuse paigaldamist omal käel peetakse keeruliseks tööks, julgevad Bauhofi spetsialistid seda küll soovitada peremehele, kes planeerimist ega pisut raskemat tööd ei pelga.

Profiilplekist katus on kerge, tihe, lihtne paigaldada ja töödelda ning tehases tsingitud, värvitud ja lakitud ning korrapäraselt hooldatud plekk-katus peab üle värvimiseta vastu umbes 30 aastat. Mis omakorda tähendab katusele endale veel pikemat eluiga.

Bituumensindlitest katusekate on kerge, veetihe, lihtne töödelda ja mugav paigaldada ning õige hoolduse ning kvaliteetse materjali korral võib sellise katuse eluiga ületada kindlasti 30 aasta piiri.

Terrassi ehitus algab planeerimisest ja sobiva asukoha valimisest. Eestlaste seas on kõige levinum postvundamendile ehitamine, mille puhul kaevatakse augud külmumispiirist allapoole, tavaliselt 800 – 1000 mm sügavusele. Põhja tehakse killupadi ja seejärel valatakse postid vormidesse. Postide vahed ei tohiks olla üle 2 meetri. Selleks kasutatakse kas papist valmis vorme või  tavalist ventilatsioonitoru. Vorm valatakse täis ja sinna otsa pannakse prussi kandur.

Põhjamaises kliimas, kus saab kogeda nii suviselt lõõmavat päikest kui ka rahe-, vihma- ja lumetorme ning muidu ekstreemseid temperatuure, on harjutud puitfassaade ilmastiku eest värviga kaitsma. Bauhof jagab näpunäited fassaadi iseseisvaks renoveerimiseks!

Pakasest – olgu seda siis vähem või rohkem – pole kindlasti pääsu ühelgi aastal. Selleks, et koduomanik saaks käredatele ilmadele vastu minna muretu meelega, tuleb hoone hoolikalt ette valmistada. Eriti tähtis on seejuures tagada torustike külmakindlus.