Bioaktiivne koletis vees

Bioaktiivne koletis vees

Inimese enda põhjustatud probleemid viivad inimkonna teele, kus kaasaegsete ravimite või erinevate puhastusainete mõju loodusele ja eelkõige veele on pöördumatu, sest reoveepuhastusjaamad ei suuda vett bioaktiivsetest ainetest täielikult puhastada.

Puhta vee tarbimise tähtsusest teame me kõik, sest vastavatest probleemidest räägitakse ja nendega tegeletakse igapäevaselt. Me teame, kuidas kraanivesi võib sisaldada erinevaid mehhaanilisi saasteaineid, soolasid, raskemetalle, orgaanilisi ühendeid, radionukliide, baktereid, kloori ja klooriühendeid. Kaevuvee peamised probleemid on liigne raud, mangaan ja vesiniksulfiid. Väga suur probleem on ka kare vesi, mis põhjustab katlakivi. Üllatuslikult vähe teame aga bioaktiivsetest ainetest, mida inimkond ise agaralt toodab ja kust see ringiga meie joogivette ja ka söögilauale satub.

Kus leidub bioaktiivseid aineid?

Bioaktiivsete ainete all mõtleme lisaks antibiootikumidele ja hormoonidele kõiki teisi aineid, mille ülesanne on elusolendeid hävitada. Seesugused ained on muuhulgas ka biotsii
did, seebid, pesuained ja tualetipuhastusvahendid. Üht või teistpidi satuvad need ained ikka vette, põhjustades lõpuks palju pahandust. Kui puhastusvahendi ülesanne on tappa kõik bakterid, siis sama teevad puhastusvahendid ka veekogus. Bakterid on aga veekogus toiduahela esimene lüli, mille hävides jäävad teised lülid toiduta, ahela lõpus on aga meie enda toit- kalad. Väga olulist rolli mängivad bakterid ka veekogude puhastumisel.

bioaine

Järgmiseks kurja juureks on maailmas meeletut populaarsust kogunud antibeebipillid ja muud hormoonid. Keegi ei tunne veel nende pikaajalist mõju organismile, aga veele on nad juba mõju avaldanud. Ameerikas läbi viidud uuringute kohaselt sisaldavad veekogud juba praegu uskumatult palju naissuguhormooni, mille tulemusena on näiteks isastel kaladel hakanud arenema mari või siis sünnivad mereloomad sootutena, põhjustades lõpuks erinevate liikide väljasuremise. Hollandis leidis näiteks aset juhtum, kus emisefarmis ei sündinud enam põrsaid. Uurimise tulemusena avastati, et suhkrupeedisiirupist toodetud jõusööt sisaldas antibeebipillide jääke, mis täitis ka sigade puhul oma ülesannet. Jäägid jõudsid sigade toidulauale peedipõldu kastetud reoveega, mis ei olnud bioaktiivsetest ainetest puhas. Hormoone sisaldavad veel ka astma- ja nahahaiguste ravimid.
bioaine
Illustreeriv foto: theguardian.com

 

Antibiootikumide jäägid toidulaual

Ravimiteta ei saa tänapäeval hakkama ei inimesed ega ka loomad. Antibiootikumide abil saame jagu sellistest varem surmaga lõppenud haigustest nagu koolera, siberi katk, tüüfus ja süüfilis. Mõned ravimid lagunevad organismis, teised jällegi väljuvad muutumatul kujul või metaboolidena ning jõuavad lõpuks ka reovette. Arvatakse, et mingi aja pärast lagunevad kõik ravimijäägid iseenesest, aga osade puhul võib see aeg osutuda piisavalt pikaks, et enne looduses väga palju kahju teha.

Antibiootikumid võivad liikuda mullast taimedesse ja sealt inimeste või loomade toidulauale, hävitada mulla mikroorganisme või muuta need ravimiresistentseks. Väetamine ravimijääke sisaldava reoveesette või sõnnikuga on arvatavasti üks bakterite ravimiresistentsuse põhjusi. Reoveesettest valmistatud kompostväetist kontrollitakse enne turule lubamist, kuid kui palju kontrollitakse tegelikult sõnnikut? Sõnnik laotatakse põllule tavaliselt kompostimata, seega ilma baktereid hävitava temperatuuritõusuta. Esiteks ei ole seal kontrollitud ei raskemetallide, parasiitussimunade ega kolilaadsete bakterite sisaldust. Teiseks võib juhtuda, et samas laudas on loomad saanud antibiootikumiravi ning nii võivad põllule jõudnud bakterid olla antibiootikumide suhtes resistentsed. Samamoodi nagu ei saanud Hollandi emised enam hormoonijääkide tõttu tiinestuda, võivad ravimijäägid koguneda mulla kaudu taimedesse, mille inimene või loom lõpuks ära sööb. Taimkatseid on korraldatud kartuli, porgandi, lehtsalati ja nisuga, millest selgus, et kartul, porgand ja salat võtsid ravimijääke paremini endasse kui nisu. Lõpuks sõltub kõik kogustest, kui palju halbu asju endale sisse sööme, sest lisaks antibiootikumidele tarbivad inimesed veel ka vähiravimeid, südamerohtusid ja antidepressante.

Maailm ei ole loomulikult nii mustades värvides, kuid tõsiasi on see, et ravimijääkide sisaldust vees ega kompostis ei mõõdeta ega peagi seaduse järgi mõõtma ja seetõttu on kõik tulemused võimalikud. Elu on ikkagi õnnemäng- kui veab, ei juhtu midagi! Vähemalt saame ise vähendada riske oma tervisele. Vee aitavad bioaktiivsetest ainetest tõhusalt puhastada erinevad filtrid, mille kohta saab lähemalt uurida Bauhofist.

Jaga
BIOAKTIIVNE KOLETIS VEES on lisatud ostukorvi
Don't forget to buy these compatible products,