Marjapõõsaste haigused ja kahjuritõrje

Marjapõõsaste haigused ja kahjuritõrje

Marjapõõsaste haigused ja kahjuritõrjeSuurimad kahjurid marjapõõsastel on: sõstra-pahklest, sõstra- marjavaablane, sõstra-klaastiib, lehevaablased, pahksääsed, sõstra nõvakoi jne.
Haigused: karusmarja-jahukaste, sõstra-ja karusmarjarooste, sõstra lehevarisemistõbi ja helelaiksus, täidisõielisus jne.

Haiguste ennetamiseks ja tõrjeks kasuta järgmisi võtteid:

• Kasvata haiguste- ja kahjurikindlaid või vastupidavaid sorte. Mustal sõstral: „Sejanets Golubki“, „Zagadka“, „Pamjati Vavilova“. Punasel sõstral „Jonkheer van Tets“ ja „Hollandi punane“. Karusmarjal: „Malahhit“, „Izumrud“, „Invicta“
• Korja kevadel ära ja hävita mustal sõstral pahklestast kahjustunud pungad. Terved pungad on piklikud ja terava tipuga, kahjustunud pungad ümmarguse kujuga ja ei avane. Pahklest levitab ka täidisõielisust põhjustavat viirushaigust. Põõsa tugeva pahklesta kahjustuse korral tuleks põõsas välja juurida.
• Hoia iga-aastase harvenduslõikusega põõsad hõredad. Tihe põõsas on soodus seenhaiguste elutegevuseks.
• Puhasta põõsa sisemus ja ümbrus vanast prahist ja langenud lehtedest.
• Kaeva põõsa alused ümber või multsi 4-5 cm paksuse kompostikihiga.
• Lõika põõsast välja jahukastest nakatunud, sõstra-pahklestast kahjustunud pungadega ja kilptäidega asustatud oksad ja põleta ära.
• Kahjurite tõrjeks pritsi põõsaid õitsemise ajal looduslike taimekaitsevahenditega Neko (sisaldab männiseebilahust, lavendli,-salvei,- ja soolikarohuleotist) või NeemAzal T/s (troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud ekstrakt).
• Koduaias võiks keemilisi taimekaitsevahendeid vältida. Suure kahjustuse korral kasuta haiguste (jahukaste, lehevarisemistõbi, sõstra-karusmarjarooste) tõrjeks Topas 100 EC. Ja kahjurite (sõstra-pahklest, karusmarja-lehevaablane, kublatäi jne) tõrjeks Mavrik 2F. Esimene pritsimine tee nädal enne õienuppude puhkemist ja teine pärast saagikoristust.

Soovitatavad sordid koduaeda
• Must sõstar: „Sejanets Golubki“, „Varmas“, „Titania“„Intercontinental“, „Lentjai“.
Valides aeda varavalmiva „Varmase“, keskvalmiva „Intercontinentali“ ja hilisepoolse valmija „Lentjai“ saad musta sõstraga pikalt maiustada.
• Punane sõstar: „Jonkheer van Tets“, „Hollandi punane“, „Viksnes“.
• Karusmari: „Izumrud“, „Malahhit“, „Invicta“.
Vaata ka Eesti Aiandusliidu puuviljakomisjoni poolt 01.12.2009.a. vastu võetud soovitussortimenti Eesti Aiandusliidu koduleheküljelt www. aiandusliit.ee

Marjapõõsaste haigused ja kahjuritõrjeTeisi marjakultuure
Loomulikult pole sõstrad ja karusmari ainukesed marjakultuurid aias. Maasikast ja vaarikast tuleb juttu eraldi, küll aga tasub koduaedades kasvatada veel astelpaju, arooniat, kultuurmustikat, jõhvikat, pohla jne.
Astelpaju puhul on kõige tähtsam meeles pidada, et taim on kahekojaline s.t. ühel taimel on isasõied ja teisel emasõied. Isastaime õiepungad on suured ja paljude pungasoomustega, nagu väikesed käbid, emastaimede õiepungad vaid kahe pungasoomusega. Seega on viljade saamiseks vaja aeda vähemalt kahte taime (istandikus piisab 1 isastaimest 6-8 emastaime kohta). Kasvukoha suhtes on ta väga leplik, seisev vesi, liigniiskus ja põud on aga ka talle liiast. Põhilisteks hooldustöödeks ongi põua ajal kastmine ja tema ümber muru niitmine. Haigustest on ta tundlik närbumistõve vastu. Astelpaju marjad on aga äärmiselt vitamiini ja õlirikkad, sisaldades C-vitamiini ja palju B-rühma vitamiine. Saaki on lihtsam korjata kui lõikad oksa koos marjadega ja paned sügavkülma. Külmunud marjad tulevad oksa küljest lihtsamalt lahti ega purune. Põõsa säästmiseks võiks seda teha siiski poolte ja väga täis viljaokstega.
Kultuurmustikas, jõhvikas ja pohl on kõik happelembesed kultuurid, seega peaks neid kasvatama eraldi turbapeenras, pH 4,5-5. Ka võivad nad igihaljaste taimedena (jõhvikas, pohl) päikselises kasvukohas saada kevadise päikespõletuse. Selle vastu aitab varakevadine varjutamine kuuseokste või varjutuskangaga. Kultuurmustikas, enamasti kännasmustikas, ahtalehine mustikas ja nende hübriidid, erineb meie metsas kasvavast harilikust mustikast sellega, tema marjad ei määri suud ja on kõvemad. Kui on jaksu nende veidi erinevat kasvupinnast nõudvate marjapõõsastega jännata, tasub see kindalasti ennast ära – nende viljad on äärmiselt vitamiinide ja antioksüdantide rikkad. Sügavkülmuta kõiki neid marju, nii ei teki ka talvel vitamiinipuudust. Leidub teisigi marju kandvaid põõsaid: kuldsõstar, aroonia, toompihlakas, sinine (söödav) kuslapuu, kibuvits jne., kuid nemad täidavad suuremat rolli iluaias.

Jaga
MARJAPõõSASTE HAIGUSED JA KAHJURITõRJE on lisatud ostukorvi
Don't forget to buy these compatible products,