Bauhofis käib meeletu Ostumöll! Iga nädal uued kuumad hitid. Loosime välja lausa KOLM PEAAUHINDA – 3 x 6000 EUR ostufondi TERVEKS AASTAKS! Registreeri ostutšekk siin.

Viljapuude hooldamine

Viljapuude hooldamine

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

Lõikamine. Lõikamise eesmärgiks on kujundada puule tugev, valgust ja õhku läbilaskev võra ning tagada iga-aastane hea saak. Lõikamisega saab soodustada okste harunemist, õiepungade teket, hoida puu kasvu madala ja teda noorendada.

Viljapuude hooldamineLõikamiseks sobivad varakevad (märts-aprill) ja suvi (juuni keskpaik -augusti algus).Kevadel võib hakata lõikama peale suuremate külmad möödumist (temp. ei tohiks langeda alla -5 0C) ja lõigata kuni pungade puhkemiseni. Kevadel saame hea tervikpildi puust ja teda on lihtsam lõigata. Ka on kevadisel lõikusel kasvu ergutav mõju. Eriti sobiv aeg on see õunapuude noorenduslõikuseks, et ärgitada uinuvaid pungasid puhkema. Suvise lõikuse kasuks räägib see, et siis paranevad lõikehaavad kiiremini ja suvine lõikus ei soodusta vesivõsude teket. Ploomide ja kirsside lõikamise võikski jätta suvesse, eriti suuremate okste väljalõikamise.
Suvel on õigem lõigata ka puid, mida on külm kahjustanud, siis on kahjustusest parem ülevaade.   

Viljapuu võra kujundamine algab juba peale istutamist. Sügisel istutatud puu võiks lõigata kevadel. Tüvipuu (tavaliselt õuna,-hapukirsi ja pirnipuu) tüvi on 60-70 cm kõrgune. Sellelt kõrguselt valitakse välja 3-4 erinevas suunas (spiraalselt) väljuvat põhioksa, mis kärbitakse 1/3 ulatuses sobiva punga pealt ühele tasapinnale ja juhtoks, mille tagasilõige tehakse 20 cm kõrgemalt. Tagasilõige tehakse viltu selles suunas asuva välimise punga pealt kuhu tahame, et võrse edaspidi kasvaks. Ülejäänud oksad allutatakse põhiokstele e. lõigatakse tugevamalt tagasi, et nad ei oleks pikemad kui 1/3 põhioksa pikkusest. Täielikult lõigatakse välja juhtoksaga paralleelne e. konkureeriv oks. Kui istik on puukoolis korralikult kujundatud võib esimese koduse lõikuse jätta ka järgmisesse aastasse.

Nii valitakse  võraoksi 4-5 aastat. Tasakaalustatakse neid ja lõigatakse tugevasti tagasi teised oksad, millest kujunevad viljaoksad. Lõpuks võiks võraoksi olla 8-10. Edaspidi tegeletakse puu harvendamisega lõigates ära haiged, ärakuivanud ja murdunud oksad. Välja lõigatakse ka hõõrduvad oksad ja kahest konkureerivast oksast kehvema suunaga oks. Ka lõigatakse välja võra sisse kasvavad tugevakasvulised ja suure murdumisohuga oksad.  Vesivõsud naksatakse ära suvel juulis. Viljakandeeas õuna,- pirni- ja ploomipuudel võib ladva sobival kõrgusel külgoksa pealt välja lõigata.

Suure saagi vähendamiseks näpista suve algul ära osad viljahakatised, nii ei murdu oksad saagi raskuse all ja allesjäänud viljad on suuremad ja kvaliteetsemad.

Luuviljaliste puhul peaks lõikamisega olema ettevaatlikum. Ploomipuul tuleks kärpida tugevaid pikki aastakasve ja välja lõigata kuivanud, murdunud ja ristuvad oksad. Hapukirsipuu kipub kasvama väga tihedaks. Seepärast peaks selle võra suvel kindlasti harvendama põhimõttel, et parem üks suurem oks, kui mitu väikest. Maguskirsipuu on hõreda võraga ja seepärast pole ka harvendamine oluline. Välja ei lõigata ka võra sisse suunduvaid üheaastasi oksi, sest nende alumised pungad võivad olla õiepungad.

Tugevat noorenduslõikust võiks teha vaid õuna- ja pirnipuule, aga mitte luuviljalistele. Neil on uinuvaid pungi vähem ja need ka lühiealised. Küll aga ei tee paha nõrk noorendus, kui aastakasvud on jäänud lühemaks kui 20 cm.

Ploomi,- ja maguskirsipuid võiks kasvatada ka põõsaspuuna. Nemad on külmaõrnemad ja nii säilivad alumised võraharud külmal ja lumerikkal talvel tervetena, ning külmakahjustustest taastumine on kergem.

Põõsaspuu saab ka ise kujundada, lõigates hargnemata istiku e. okulaadi piisavalt madalalt (20 cm) tagasi.

Jaga
VILJAPUUDE HOOLDAMINE on lisatud ostukorvi