Mida külvimulla ostmisel silmas pidada

Mida külvimulla ostmisel silmas pidada

Külvi- ja istutusmulda ostes tuleb pöörata tähelepanu ka mulla koostisele. Müügil on nii sobivas fraksioonis aianduslikku freesturvast kui ka päris aiamullale sarnanevaid koostisi.  Lähtudes hinnast võib vaid oletada, mida kotist leiab.

Ühte korralikku külviturbasse on lisatud kindlasti ka liiva või perliiti, et külvisegu ei oleks nii tundlik niiskuse suhtes. Sellisteks toodeteks on Biolan®, Kekkilä®, Compo® külvimullad. Pisut kergem on külvidega hakkama saada kui need sarnanevad pigem mullale kui turbale nagu Substral® külvi ja maitsetaimede muld. Külvamiseks võib kasutada ka maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud muldasi. Nii külvi- kui maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud kasvusubstraadid sisaldavad vähesel määral toiteelemente, et vältida tärganud taimede väljavenimist või maitsetaimede halba kommet lämmastikuga liialdada ning lõhn ja maitse kaotada.

Selleks, et külv õnnestuks, kasuta puhast külvimulda. Keldrist, kuurist ja ka poest toodud külviturvas/muld nuusuta üle: kui tunned iseloomulikku seenelõhna, siis jäta see parem ostmata ja kasutamata. Reeglina sellistest külvidest asja ei saa. Aiast toodud muld kuumuta ahjus või auruta potis läbi paar päeva enne külvamist. Külmunud mullakott sulab päevi ja hea oleks enne külvamist kontrollida mulla temperatuuri. Tomat idaneb kõige paremini 20–25 ˚C juures, kõrvitsalised tahaksid veel viis kraadi soojemat mulda.

Kindlasti ei tohi külvamiseks kasutada ühte mulda mitu korda järjest, eriti kui esimene külv mingil põhjusel hukkus, sest täpset põhjust teadmata võib hukkuda ka korduskülv.

Mulla pinnale tekib valkjas kirme, puudub seentele iseloomulik lõhn:

  • - Kasvusubstraadi neutraliseerimiseks kasutatud lubiaine jõudmine liigkastmise ja aurumise tõttu pinnale. Optimeeri kastmist ja kui külv on tärganud, kobesta ettevaatlikult substraadi pinda. Väikeste taimede vahel saab pinnast kobestada tiku või väikese kahvliga.

Mullale tekib pärast külvi seenniidistiku kirme:

  • - Kobesta pinnas võimalikult ruttu ja eemalda suuremad kolded. Substraadi pinnale tekkinud tihe seenniidistik ei lase korralikult läbi ei vett ega õhku. Pisut aitab seenniidistiku tekkimist vältida külvi katmine pestud liiva, perliidi või vermikuliidi õhukese kihiga. Hallika kirmega kattunud külvimulda tuleb kindlasti töödelda mõne seenhaiguste tõrje vahendiga (müügil olevatest mürkidest sobib näiteks Previcur). Külve võib kasta ka tavalise koduaia- või vihmaussikomposti vesilahusega ja taimekääritise vesilahusega. See ei peata küll otseselt seenhaiguste levikut, kuid viime mulda lisaks häid mikroorganisme ja looduslikke ühendeid, mis suruvad alla taimekasvu takistavate organismide, sh ka külve rikkuvate pisiseente arvukuse.
  • - Langetades pärast idanemist paari kraadi võrra õhutemperatuuri, väheneb mulla seenetamine.

    Autor: Eneli Käger
    Substral®-i aianduskonsultant

 

Jaga
MIDA KüLVIMULLA OSTMISEL SILMAS PIDADA on lisatud ostukorvi