Kevadel, mil loodus tärkab on viimane aeg alustada aiatööde planeerimisega. Vana multši vahetamiseks ning uute peenarde tegemiseks ei ole paremat aega. Kindlasti tuleks ära oodata moment, kui maa pealmine kiht on juba sulanud. Liiga varakevadine multšimine võib taimedele kahjulikult mõjuda, kuna virguvad pungad ei saa külmunud pinnasest vett kätte. Peenrad, mis on juba varasemalt multšitud hoiavad taimi kevade öökülmade eest kaitstuna, võimaldades neil arenema hakata neile sobivate temperatuuride saabumisel.
Kui on soov sulamisprotsessi kiirendada võib multšimata peenrale lisada õhukese väetisekihi, mis sulatab kiiresti jääd ning soojendab maad. Soovituslik on ka juba multšitud peenart koore alt kobestada, mis samuti võimaldab pinnasel kiiremini sulada ning annab ka peenrale kevadisema ilme.
Soovitatav on varasemalt kaetud multšipeenardelt vahetada pealmine kiht 2-3 cm ulatuses. See aitab erinevate taimekahjurite ja –haiguste levikut ennetada. Enamus taimekahjureid talvituvad just pinnase pealmises kihis, mistõttu on võimalik eelmise aasta kahjuritest pealmise multšikihi asendamise käigus vabaneda. Enne iga-aastast multšikihi uuendamist, tuleks eelmise aasta pealmine kiht eemaldada. Kindlasti on see ka sobilik moment maa väetamiseks, et väetised jõuaksid paremini mullakihti. Peab ka silmas pidama, et puukoore kasutamine esimestel aastatel võib tekitada taimedel lämmastikuvaegust, mis tekib kuna lämmastikuvaene puukoor tõmbab endasse mullast toitained. Selle ennetamiseks on soovituslik taimi väetada ning selleks pole paremat aega kui kevad, mil nagunii on soovituslik pealmine multšikiht eemaldada ning vahetada. Pikas perspektiivis tasub meeles pidada, et multšikiht väheneb iga-aastaga. Lagunemise käigus moodustub mulla pinnale kobe huumusekiht, kust taim omakorda saab kergelt omastatavaid lämmastiku ühendeid. Tänu sellele ei ole mõne aasta vanust multšipeenart tihti vaja väetada. Tuleb ka meeles pidada, et peenema fraktsiooniga multš laguneb kiiremini. Positiivne selle juures on kiirem lagunemine ning huumuse hulga suurenemine mullas. Kevadel tuleb sellisele peenrale kindlasti uut multši lisada, et kihi paksus jääks soovitava 5-8 cm piiresse, mis suvel kaitseb taimejuuri liigse UV kiirguse eest ning hoiab pinnase jahedamana. Jahedamast pinnasest aurustub vähem vett ning lõppkokkuvõttes peab vähem kastma
Ka kasvuhoones soovitatakse kasutada multši, kuna see vähendab auramist, läbi mille väheneb ka veekulu. Lisaks hoiab multš stabiilsemat keskkonda ja vähendab tomatimädaniku tekke ohtu. Stabiilsem veerežiim võimaldab tomatitel paremini kasvada ning väldib nende lõhkiminekut kasvamisel.
Allikas: Baltic Bark: www.mults.ee
