E-poes alates 100€ 0% järelmaksu intress >>



Kompostrid ja kompostikastid

Kompostrid ja kompostikastid

Kompostreid on erinevast materjalist, erineva kuju ja mahuga. Ka võib tubli töömees sobiliku kompostikasti ise ehitada. Enamasti on väikeaeda mõeldud komposter sobilik 4 liikmelisele perele. Komposter tuleks aias paigutada kohta, kus sellele on mugav juurdepääs nii majast kui peenramaalt ja mille ligidale saab sõita aiakäruga. 

Aiakomposter  sobib aia – ja olmejäätmete kompostimiseks. Valmistamiseks on kasutatud UV-ja ilmastikukindlaid materjale. Seda on mugav ja lihtne täita ning tühjendada. Klambritega suletav kaas kaitseb vihma ja näriliste eest. Reguleeritav õhutussüsteem hoiab ära komposti kuivamise.  Osade kompostrite puhul  tuleb spetsiaalne põhjavõrk, mis kaitseb näriliste eest, lisavarustusena juurde osta. 

Maastikukomposter sarnaneb omaduste poolest aiakompostrile, kuid oma suurt kivi meenutava välimuse poolest on ta märksa dekoratiivsem ja sulandub paremini aia üldpilti. 

Kompostimaterjali kiiremaks lagunemiseks lisa segamise ajal komposti hulka looduslikest toorainetest valmistatud Kompostieliksiiri või Kompostiäratajat.

Kiirkomposter on soojusisolatsiooniga, väga efektiivne ning erinevalt teistest kompostritest kasutatav aastaringselt. Kompostril on korralik ventileerimissüsteem, mis tagab õhuga varustatuse kompostimassi keskel ning vähendab sellega ka segamise vajadust. Ka saavutatakse sellises kompostris kõige kiiremini komposti ideaaltemperatuur +50 kuni +600C ja seda on hea jälgida kompostri peal olevalt termomeetrilt. Juba valmis komposti saab lihtsalt eemaldada alumise luugi kaudu. Kiirkompostri kinnine põhi,  kummitihenditega kaas ja alaluuk välistavad kahjurite ligipääsu kompostrisse.

Kompostikasti võib ise ehitada puidust, tellistest, betoonis või puitpostide vahele tõmmatud traatvõrgust. Oluline on see, et kasti üks sein käiks lahti. Nii on lihtsam materjali lisada, komposti välja võtta ja ka materjali läbi segada. Kompostikasti kõige sobivamateks mõõtudeks peetakse 1,2 x 1,2 x1,2 m. Sellised mõõdud peaksid tagama kompostimaterjali piisava isekuumenemise ning sellega efektiivse lagunemise. Kasti põhjaks sobib tiheda silmaga traatvõrk, mis ei lase nii lihtsalt närilisi kasti ronida. Kastil võiks olla ka kate, see kaitseb suurema vihma eest ning läbinõrguv vihmavesi ei saa lahustuvaid toitaineid kompostist välja uhuda. Eriti hea olek,s kui kaste oleks kõrvuti lausa mitu. Siis saaks vajadusel komposti ümber tõsta, ühte kasti saab pidevalt täita, teises laagerdub juba kuumenemisprotsessi läbiteinud kompost ja kolmandas olevat komposti saab juba kasutada. 

Kompostihunnik, kus jäätmed on lihtsalt hunnikusse laotud, on vist kõige lihtsam kompostimise viis, kuid mitte just kõige esteetilisem. Ka valmib kompost kastis ja kompostris märksa ühtlasemalt. Kes aga siiski hunniku kasuks otsustab siis võiks selle kevadel katta õhukese mullakihi ja  kõrvitsataimedega. Nii on soojas ja varjulises aianurgas olev hunnik kenasti kaetud ning taimed kaitsevad kompost läbikuivamise ja vettimise eest.

Kõikide kompostrite ja kastide põhja lao parema õhustatuse nimel  kõigepealt jämedam ja õhurikkam materjal (puiduhake, oksaraod) ning seejärel kihiti erineva niiskusesisaldusega orgaanilist materjali. Kihtide vahele võiks puistata ka veidi mulda, või veel parem, juba valmis komposti. Selles on juba ohtralt sees kasulikke mikroorganisme, kes on kõige paremad kompostimise käivitajad.

Lihtsustatult võib orgaanilise aine lagunemise jagada kolme etappi: soojenemistapp, kuumetapp  ja laagerdumine. Seened, bakterid ja pisiorganismid muutuvad aktiivseks juba 10-120C juures ning nende tegevuse käigus temperatuur järjest tõuseb. Kõige kiiremini toimub lagunemine temperatuuri 40-550C.  Kuid see võib tõusta ka 60-700C-ni. Erineva temperatuuri juures toimetavad kompostiteo kallal erinevad mullaorganismid. Peale kuumaetappi, mis võib kesta 5-10 päeva, hakkab komposti temperatuur langema. Laagerdumine kestabki kõige kauem, 60-80 päeva.

Pea meeles:

• Kompostitav materjal tuleb alati laduda kihiti ja kihtide vahele lisada mulda, juba valmis komposti või vajadusel komposti aktivaatorit.
• Kuival ajal või kui komposti hulgas on liialt palju kuiva materjali, tuleks komposti aeg-ajalt kasta. Kastmiseks võiks kasuta kastekannus olevat leiget vett või veel parem lämmastikurikast nõgeseleotist. Kindlasti ei tohiks kasutada otse voolikust tulevat külma vett, mis kuumenemisprotsessi maha jahutab.
• Komposti tuleks piisavalt segada või ümber tõsta. Kõige kiirem lagunemisprotsess ja kõige kõrgem temperatuur on alati kasti keskel. Segamisega tagad komposti ühtlasema ja kiirema lagunemise.
• Kompostitav materjal võiks olla piisavalt peenestatud.
• Mulda segatud kompost on looduslik väetis, mida taimed tarbivad vastavalt vajadusele. See parandab taimede juurte varustatust hapniku ja veega ning suurendab mulla soojussiduvust, pikendades nii taimede kasvuperioodi.
• Väärtuslikku komposti kaevatakse sügisel köögiviljapeenardesse, pannakse veidi istutusaukudesse, laotatakse viljapuude ja põõsaste alla ning sellega kaetakse kevadel püsilillepeenrad. Kompost on ka sobilik multšimaterjal.

Jaga
KOMPOSTRID JA KOMPOSTIKASTID on lisatud ostukorvi