Tärkava taime haigused

Haiguse tunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, suure õhuniiskuse korral muutub see piirkond limaseks. Kudede hävimise tõttu vars peeneneb, taim lamandub ja hävib. Tugeva nakkuse korral ei jõua tärkav taim teinekord isegi mullapinnale, vaid hukkub enne.

Haigusetekitaja on reeglina kasvusubstraadis olemas ja haiguse vallandumiseks ning võimenduseks on vajalik vaid haiguse jaoks sobilike tingimuste kokkulangemist. Haigestumist soodustab ka taimede liiga suur tihedus, sest siis ei pääse nende vahel õhk liikuma ja võitlus vähese vee ja toidu eest kurnab taimelapsed välja. Tõusmepõletiku teket soodustavad mitmed tegurid, mis ükshaaval ei pruugi taimede haigestumist tekitada, kuid 1 + 1 + 1 + tehtena hukutavad külvi:

• Liiga happeline keskkond. Müügil on erinevaid pH mõõtjaid, teste ja lakmuspaberit.
• Külm ja märg muld. Jälgi, et külvikast ei oleks otse külmal alusel (aknalaual).
• Ebaühtlane kastmine ja külm kastmisvesi. Kastmisvesi peaks olema mulla temperatuurist ja taimedele sattuv vesi õhutemperatuurist mõni kraad soojem. Seenhaiguste leviku vältimiseks tuleks hoiduda vee sattumisest taimedele, kui neil on juba esimesed pärislehed. Muld peab olema ühtlaselt niiske. Kui muld kuivab ebaühtlaselt läbi, muutuvad taimed nõrgaks ning haigustele vastuvõtlikuks. Mulla pindmine kiht kuivab kõige kiiremini, selle vältimiseks võiks mulla pinna katta pestud peene liivaga või vermikuliidiga.
• Öise ja päevase temperatuuri suur vahe.
• Valguse puudus.
• Lämmastikuga üleväetamine.
Külvisubstraadi desinfitseerimiseks, tõusme-, juure- ja varremädanike tõrjeks ja ebajahukaste vastu aitavad poes saada olevatest mürkidest Previcur ja Aliette (täpsem nimekiri on avaldatud Põllumajandusameti leheküljel). Looduslikest vahenditest sobivad merevetika ekstrakt (Biolan®, Neko®), sibulakoored, küüslauk, põldosi (Baltic Agro looduslik taimehoolitseja F), kõrvenõges, saialill. Poest seemneid ostes tasub tähelepanu pöörata sellele, et müügil on ka puhitud seemneid, mis on vastupidavamad tõusmepõletiku või kahjurite(prgandikärbes) suhtes. Selliseid seemneid ei maksa enne külvi leotada.

KÜLVIDE JA TAIMEHAKATISTE VÄETAMINE
Kuigi taim tärkab seemnes oleva jõuga, võib ettekasvatamine ebaõnnestuda toiteelementide puudusel. Tänapäevased poest ostetud külvi-, pikeerimis- ja istutusmullad sisaldavad toiteelemente väga vähe ja seega peame olema valmis vajaduse korral taimi väetama. Kuna taimedel ei ole vahet, kas nad saavad oma toiteelemendid mineraalsest või orgaanilisest tormest, on pigem oluline, et väetamiseks ei kasutata liigselt lämmastikku. Vältimaks taimede kõrgusesse venimist, võiks kasutada väetisi, mille lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) suhe on 1 : 1 : 1 (20:20:20 jne) ning sisaldavad ka mikroelemente. Selliseks väetiseks on näiteks Substral® Mracle-Gro® universaalne kiiretoimeline väetis. Suurema fosfori- ja kaaliumisisaldusega väetised (Substral® Külvi ja start väetis, Baltic Agro ümberistutusväetis – juurte kasvustimulaator) aitavad taimedel uues kasvukohas pärast pikeerimist/ümberistutamist ka paremini juurduda.

KÜLVIDE KAITSMINE
Pärast lume sulamist ei maksa väljas peenrale külvamisega ülemäära kiirustada – lase mullal taheneda ja päikesel seda soojendada. Muld soojeneb kiiremini, kui päike saab seda päeval kütta, ja ööseks võiks peenardele sooja hoidmiseks laotada mitmekordse katteloori. Kui peenardele on lõpuks kõik seemned külvatud ja ettekasvatatud taimed istutatud, on hea pakkuda neilegi kaitset öise jaheduse eest ja katta nad kattelooriga. Lisaks jahedusele kipuvad külve rikkuma kassid ja ka uudishimulike lindude seltskond. Selliste tegelaste peletamiseks aitavad mõnikord tuules keerlevad ja helklevad jõulukuulid ning laserplaadid, kuid kindlam on kasutada katteloori või oksi. Müügil on ka spetsiaalsed lindude ja loomade peletamiseks mõeldud vahendid.
 
 

Autor: Eneli Käger
Substral®-i aianduskonsultant