Sügisväetamine algaja aiapidaja pilgu läbi – katsetused, tähelepanekud ja lootused

Olen alles aiapidamise alguses. Igal aastal õpin midagi uut ja iga suve lõpuks saan jälle natuke targemaks. Üks olulisemaid tarkusi, mis mulle viimaste aastate jooksul on kohale jõudnud, on see, et väetamiseta ei kasva aias suurt midagi – eriti kui tahad, et taimede kasv oleks lopsakas ja saak korralik. Mullas lihtsalt ei ole igavesti neid toitaineid, mida taimed vajavad.

Uus aiamaa ja ootamatu erinevus

Sel kevadel otsustasin oma aiamaad laiendada – tõin juurde hulga värsket mulda ja tegin oma lapikese umbes kaks korda suuremaks. Poolele maale jäi vana, juba mõnda aega kasutuses olnud pinnas, teisele poole tuli uus muld, mis pärines vanast jõepõhjast ja mis peaks looduslikult üsna viljakas olema.

Kui kartulid suve hakul sirguma hakkasid, lõi erinevus kahe ala vahel silma lausa valusalt: uue mullaga poolel olid taimed kõrged, lopsakad ja tumerohelised, umbrohi ei saanudki konkurentsis läbi lüüa. Vana mulla poolel olid taimed aga kidurad ja umbrohi kasvas neist vabalt üle. Sügisel, kui saaki võtsin, peegeldas tulemus täpselt seda, mida suvel juba aimata oli – väetamine loeb rohkem, kui ma seni arvasin.

Sügisväetamine – lihtne algaja lähenemine

Otsustasin, et tänavu tuleb asi tõsisemalt ette võtta ja aiamaa saab korraliku sügisväetamise. Enne väetise laotamist käisin kogu maa mullafreesiga üle, et pind oleks kobedam ja umbrohi saaks lõhutud. Kuna ajaga on nagu alati – teda napib, ei saanud ma rohimist väga põhjalikult ette võtta. Loodan, et freesimine pärsib umbrohtude kasvu ning hiljem külvatav vahekultuur ei lase neil uuesti võimust võtta.

Hobusesõnnik ja mullaelu

Pärast freesimist laotasin aiamaale Biolani hobusesõnniku väetist, mis on Bauhofi valikus täiesti olemas. Panin seda korralikult, koonerdama ei hakanud – mul oli siiras soov, et muld saaks turgutust.

NB! Kui väetis lihtsalt maa peale laotada ja sinna jätta, võib osa väärtuslikest toitainetest, nagu lämmastikuühendid, lihtsalt õhku aurustuda. Seetõttu freesisin väetise uuesti madalalt mulda sisse, et toitained jääksid maa sisse ja oleksid kevadel taimedele kättesaadavad.

Looduslikel orgaanilistel väetistel, nagu hobusesõnnik, on veel üks suur pluss mineraalväetiste ees – nad toetavad mulla elustikku, ehk parandavad mulla mikroorganismide elukeskkonda. See aitab kaasa taimede tervisele ja toitainete omastamisele tulevikus.

Valge sinep – kiire ja kasulik vahekultuur

Kui väetamine tehtud, külvasin kohe peale vahekultuuri. Vahekultuuride mõte on lihtne: nad seovad mulda allesjäänud toitaineid, parandavad mulla struktuuri ning võivad pärssida ka kahjulikke mullapatogeene. Mina valisin valge sinepi, sest see tärkab kiiresti ja sobib hästi isegi hiliseks külviks. Teised saadaval olevad vahekultuurid vajaksid kindlasti varasemat külviaega, et neist midagi kasu oleks. Lisaks on valge sinep ka hea umbrohtude allasuruja – see fakt meeldib mulle eriti, kuna rohimiseks mul ju aega ei olnud.

Külvamiseks kasutasin väikest käsikülvikut, mis oli mugavalt Bauhofis kohe vahekultuuri seemnepakkide kõrval mulle otsa vaatamas. See tegi töö palju ühtlasemaks ja kiiremaks võrreldes käsitsi külvamisega – soovitan soojalt, kui tahad saada korralikku tulemust ning tahad oma elu mugavamaks teha.

Kas kevadel peaks veel väetama?

Kevadel, enne uut hooaja algust, kavatsen aiamaa jälle freesiga üle käia. Tõenäoliselt lisan veel natuke hobusesõnnikut – aga eks ma vaatan vastavalt sellele, mis muld mulle kevadel “ütleb”. Pean jälle nõu asjatundjatega ja olen avatud soovitustele. Kui sinul on kogemusi, jaga julgelt!

Viljapuud ja põõsad ei jäänud kah ilma.

Kui juba väetamiseks läks, siis võtsin ette ka viljapuud ja marjapõõsad. Nende jaoks valisin Biolani istutus- ja sügisväetise, mis samuti Bauhofis saadaval. Kasutasin sellist nippi: lõin kangiga puu- või põõsavõra piirile augud ja panin väetise aukudesse. Põhimõte on selles, et puude ja põõsaste juured laienevad ligikaudu sama kaugele kui nende võra – ehk väetis tuleb panna sinna, kus taimed seda päriselt kätte saavad.

See oli mu esimene nii põhjalik sügisväetamine. Tulemusi näeme alles kevadel, aga ootused on kõrged.

Lõppsõna – amatööri pilk ja aus katsetamine

Sellest sügisesest väetamistööst on minu sotsiaalmeedias ka väike video üleval - sinna alla saab kommentaare ja nõuandeid jätta. Olen igasuguse info eest väga tänulik.

Annan endale aru, et minu teadmised aiapidamisest on vägagi piiratud. Kõik, mida teen, põhineb kas internetiartiklitel, spetsialistide soovitustel või isiklikel katsetustel. Ehk teen vigu, ehk mitte – aga just sellist katsetamist ja õppimist ma oma tegemistes naudin. Ja kui sellest saab ka keegi teine julgustust, siis seda parem!

Kui tahad teada, kas ja kuidas mu sügisene väetamine kevadel tulemusi annab, siis hüppa minu sotsiaalmeediakanalitele:

👉 Instagram: @eerovalge
👉 Facebook: Eero Valge- isetegemise entusiast

Jagan seal ehitust, aiandust ja puutööd – kogu sisu ühendab üks mõte: "isetegemise inspireerimine". Kui sind huvitab, kuidas päris tavaline inimene saab hakkama aias, ehitusplatsil ja oma väikeses puutöökojas, siis tule kindlasti kaasa!

Kasulikud tooted Bauhofi valikust, mida kasutasin:

• Biolani hobusesõnniku väetis – aiamaa sügisväetamiseks

• Biolani istutus- ja sügisväetis – viljapuude ja põõsaste turgutamiseks

• Valge sinepi seemned – kiiret tärkav ja mullaelustikku toetav vahekultuur

• Käsikülvik – mugav ja ühtlane seemnete külvamine

Kõik need tooted leiad lähemast Bauhofi kauplusest või telli mugavalt e-poest.

Eero Valge – aus katsetaja, kes õpib koos jälgijatega

Eero on mees, kes ei pelga eksida – olgu see siis aiamaal, töökojas või ehitusplatsil. Ta on telesaate Nurgakivi üks vedajatest ning jagab sotsiaalmeedias oma päriselu projekte, pusimisi ja pisivõite. Aianduses peab ta end täielikuks algajaks, aga just seetõttu on tema tegemised nii huvitavad – kõik on päris, kõik on omandamisel, ja midagi pole roosamannaks silutud. Kui tahad näha, kuidas isetegemise rõõm tegelikult välja näeb, siis hoia silm peal:

👉 Instagram: @eerovalge
👉 Facebook: Eero Valge- isetegemise entusiast