Väetised
- Kategooria Eemalda toode
- Kategooria Eemalda toode
- Kategooria Eemalda toode
- Kategooria Eemalda toode
- Kategooria Eemalda toode
- Kategooria Eemalda toode
Alates 4h kauba poest kätte saamiseks, kasuta tootevaliku lehe vasakul servas olevat "SAADAVUS" filtrit
Viimasel ajal kasvatatakse lisaks suvelilledele pottides päris palju mitmeaastaseid taimi alates okaspuudest kuni püsililledeni välja. Ka nendele taimedele oleks hea anda kevadel mulda pikatoimelist ja eelistatult eriväetist (näiteks Substral Compo®, Osmocote®), et tagada minimaalne toiteelementide vajadus.
Selleks, et suvelilled suudaksid rikkalikult õitseda, vajavad nad korralikku väetamist. Tegelikult on päris suur vahe, kas taim kasvab avamaal või piiratud kasvuruumiga potis. Avamaal on meie eksimise tagajärjed lihtsalt väiksemad, kui potis vähelagunenud kasvuturbas, mis vajab oluliselt rohkem ja ühtlasemalt vett taimede kasvatamisel.
Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.
Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.
Aiapidajad ei ole tihti rahul viljatuks muutunud aiamullaga. Sageli on selle rikkunud maaharijad ise. Mida teha, et olukorda parandada? Viljakas mullas on mitmekesine taimestik ja loomastik: bakterid, seened, putukad, ussikesed. Ka hiired ja mutid kuuluvad pinnase faunasse. Mikroorganismid parandavad mulla struktuuri ja viljakust. Mikroorganismide olemasolu on terve ja elava mullastiku lahutamatu osa.
Rooside rikkaliku õitsemise tagamiseks peab jälgima lihtsaid põhitõdesid: • Roosid tuleb istutada päikesepaistelisse ja tuulevaiksesse kasvukohta. • Roosi istutusauk tee vähemalt 50 cm sügav ning täida toitaineterikka mullaga. • Pookekoht peab jääma roosidel ca 8 cm allapoole mullapinda. Istutamisel harutad kokkupõimunud juured lahti ja laotage nad istutusaugus ühtlaselt laiali. • Pärast istutamist kastke korralikult ja kaitske paaril nädalal otsese päikese eest. • Kevadel väetage roose lämmastikurikka väetisega, alates augustist kasutage fosfor- ja kaaliumväetisi. • Rooside õitsemiseajal lõigake regulaarselt äraõitsenud õied põõsastelt, et õitsemine oleks rikkalik. See töö on vajalik mitte ainult ilu pärast, vaid ka uute võrsete arenguks.
Väetamine. Roose peaks kindlasti väetama. Peale mineraalväetiste vajavad nad ka iga-aastast orgaanilist väetist komposti või multši näol.
Kui istutusala oli korralikult kummutatud s.t. rikastatud komposti, kõdusõnniku või väetatud turbamullaga, jagub sellest roosidele paariks aastaks. Edaspidi tuleks õitsemismeistreid regulaarselt väetada.
Okaspuid müüakse enamasti konteinertaimena või mullapalliga. Neid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel, kuid parim aeg on selleks augusti keskpaigast septembri keskpaigani või aprilli keskpaigast mai keskpaigani. Kasta taime enne istutamist korralikult. Istutusauk kaeva mullapallist 2 korda suurem ja sega väljakaevatud pealmine viljakas mullakiht läbi istutusturbaga. Nii lood juurdumiseks paremad tingimused. Jäta taime juurekael samale kõrgusele kui ta enne oli. Vajuta muld taime ümber korralikult kinni ja moodusta tema ümbes kastmisnõgu. Kasta korralikult.