E-poes alates 100€ 0% järelmaksu intress >>



Kompostimise vajalikkus

Kompostimise vajalikkus

Kogudes  ja töödeldes läbi oma aia- ja olmejäätmed kompostiks – tegeleme nö jäätmete taaskasutusega ja oleme keskkonnasäästlikud. Teiseks vähendame oluliselt prügiveo arveid. Kolmandaks ja ehk kõige tähtsamaks võiks pidada seda, et kompost on aiale kõige olulisem orgaaniline väetis mille tootmisega me ise hakkama saame.

Kompost e. looduslik väetis tekib orgaanilise aine lagunemisel ning selle töö teevad enamasti ära mikroorganismid (bakterid ja seened)  ja selgrootud (sajajalgsed, kõrvahargid, vihmaussid jt.). Need samad mikororganismid, peale komposti aiamulda segamist, kaitsevad ka taimede juuri taimehaiguste eest.

Kompost on ka hea maaparandusaine. Parandab mulla lõimist ja struktuuri, veerežiimi ning soojapidavust.

Mida kompostida 

KOMPOSTIMISE VAJALIKKUSKomposti põhiliseks materjaliks on aia- ja köögijäätmed. Selleks sobivad: niidetud rohi, köögiviljapealsed, riisutud lehed, peened ja tükeldatud oksad, kuivanud lillevarred, hekipügamise jäätmed, kana, lamba, hobuse ja kitse sõnnik, mättad, närtsinud lilled ja vanad potitaimed, majapidamis-ja olmejäätmed jne. Umrohu komposti lisamisel peab teadama, et seemned ja pikaealiste umbrohtude juured (ohakas, võilill, kassitapp jne) kaotavad kasvuvõime siis kui temperatuur kompostikastis või kompostris tõuseb mõneks päevaks vähemalt üle +550C.

Kompostile võiks lisada ka veidi mulda ja väetist. See kiirendab komposti valmimist ja parandab toiteväärtust.

Isevalmistatud kompostikast
Isevalmistatud kompostikast

Kompostimiseks ei sobi: immutatud puidujäätmed, söe- ja paberituhk, grillahjusüsi, tolmuimeja kotid, rasv ja õli, lemmikloomade väljaheited (võivad levitada haigusi), loomsed toiduained (liha, kala, kondid), mis meelitavad ligi rotte ja hiiri ning kipuvad kiiresti roiskuma. Kindlasti ei tohiks komposti hulka panna kemikaale, ravimeid, plastikut sisaldavaid pakendeid, klaasi ja teisi mittelagunevaid materjale.

Haigustunnustega taimejäätmed võiks põletada või aianurka maasse kaevata.

Eduka kompostimise eeltingimused 

Korraliku komposti saamiseks peame looma mikroorganismidele võimalikult soodsad elutingimused.

  • Kompostitav materjal peab olema piisavalt peenestatud. Mida peenemad on jäätmed seda lihtsam on mikroorganismidel neid lagundada. Ideaalis võiks matrejali läbimõõt olla 1-3 cm. Ka on peenestatud materjali lihtsam segada.

Puitunud okste peenestamisel on suureks abiks oksapurustaja.

  • Mikroorganismidele energia- ja toiteallikaks vajalikud süsinik (C) ja vesinik (N) peavad olema õiges vahekorras. Elemendina peaks kompostis olema süsinikku 30 korda rohkem kui lämmastikku. Näitena mõnede materjalide süsiniku ja lämmastiku vahekord:
Materjal C:N
Niidetud muru 19:1
Kanasõnnik 12-16:1
Hakkepuit 200-500:1
Puuviljad 35:1
Toitujäätmed 15-20:1
Kuivad puulehed 40-60:1

 

Kuiv rohi, vanad lehed, oksad, hakkepuit jne. on süsinikurikkad. Palju lämmastikku sisaldavad äsjakoristatud roheline taimmaterjal, muruniidus, köögiviljade pealsed, toidujäätmed jne. Kui kompostis on lämmastikurikast materjali liiga palju eraldub liigne lämmastik ammoniaagina ja selle tunneb ära ebameeldiva lõhna järgi. Selle vältimiseks tuleks kompostile lisada süsinikurikast materjali e. purustatud oksi, kuivanud lehti jne. Süsiniku üleküllusel komposti lagunemine aeglustub.

Kui kompostis on liialt palju kuiva materjali, võib seda kasta väetiselahusega või nõgeseleotisega.

  • Materjal, mida kompostime, peab olema piisavalt niiske. Õhk ja vesi peaksid kompostis olema tasakaalus. Asjatundjate sõnul võiks kompostitavat materjal peos pigistades sarnaneda see kuivaks väänatud käsnale s.t. seda pigistades jääb pihk veidi niiskeks. Kui materjal on liiga vesine algab seal roiskumine, mida on tunda ka ebameeldiva lõhna järgi. Roiskumisel tekivad kompostis ka taimedele mürgised ühendid. Liigmärga materjali tuleks õhutada (ümber tõsta) ja segada seda läbi kuiva puistematerjaliga. Liig kuiva tuleks aga niisutada, muidu komposti lagunemine pidurdub.
  • Kompost tuleks ka aeg-ajalt läbi segada, et mikroorganismid piisavalt hapniku saaks. Segamisega tagame ka ühtlase niiskuse ning materjali jaotumise. Piisava õhutatuse korral tõuseb kompostis ka kiiremini temperatuur ning kiireneb lagunemisprotsess. Segamise teeb mugavaks spetsiaalne kompostikobesti.

 

Kompost püsib õhulisemana ja piisavalt niiske, kui laduda õhukeste kihtidena rohtseid materjale vaheldumisi kuivema materjaliga.

Jaga
KOMPOSTIMISE VAJALIKKUS on lisatud ostukorvi