Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Kuigi pealtnäha võib kõrvitsa kasvatamine tunduda lihtne ja muretu, siis tegelikult vajavad erinevad kõrvitsaliigid erinevaid tingimusi ning kasvatusmeetodite järgimist nii taime idandamisel, kasvatamisel kui ka saagi koristamisel. Siiski ei ole see midagi, millega hakkaja aiapidaja toime ei tuleks.

Päevade pikenedes ja kevade lõhna saabudes tekib kindlameelsetel rohenäppudel tavaliselt vastupandamatu soov midagi mulda kasvama pista. Poodide aiandusosakondades on alanud tihe rebimine kasvumuldade, väetiste ja seemnepakkide järele.

Väiksesse aeda suured lopsakad puud ei mahu, ka viljapuud nagu õunapuu ja kirss nõuavad palju ruumi. Alternatiiviks võiks olla spaleerpuu, mis „ajatakse vormi“  tugiraamile sidumise teel. Kitsana kujundatud spaleerpuu eeliseks on ka see, et seda võib kasvatada nii maja seina kui ka tara ääres. Hoone lõunapoolsel küljel saab sedaviisi kasvatada ka soojalembeseid liike.

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

Maitsetaimed e. ürdid on meile köögis nii harjumuspäraseks saanud, et nendeta ei kujuta söögitegemist ettegi. Värske petersell, murulauk, münt, rosmariin, koriander – ükski korralik toit ei saa valmis ilma nendeta. Tõelise gurmaani aias, rõdul või aknalaual on väike ürdipeenar lausa kohustuslik. Peale meeldiva lõhna ja maitse, mille annavad taimele enamasti aromaatsed eeterlikud õlid, on maitsetaimedel ka märkimisväärsed raviomadused. Ka on ürdid asendamatud toidu serveerimisel.

Mr Fothergill’s on Suurbritannias tegutsev pereettevõte ja hobikasvatajale spetsialiseerunud seemnetootja.
Suurt tähelepanu on pööratud kvaliteedile, et seeme oleks värske ning sordipuhas.
Seemnete idanevus on laboris kontrollitud ning sordipuhtuse tagamiseks viiakse läbi põldkatsed.

PLANTELLA TABS on innovaatiline lilleväetis vees lahustuva tabletina, mis teeb lillede väetamise väga lihtsaks, efektiivseks ja täpseks. PLANTELLA TABS väetisetabletid kindlustavad tasakaalustatud toitainete omastatavuse lillede
poolt, tagades sel viisil kaunid ja elujõulised taimed. Väetisest tulevad toitained on kasulikud veel taimede kasvule, juurte arengule ja stressi taluvusele.

Juba meie vana-vanemad teadsid, et värske mahl, ja eriti just õunamahl, ennetab südamehaigusi; parandab lihaste toonust ja naha tervist; normaliseerib veresuhkru taset; seemned sisaldavad joodi ja vitamiini B17, mida kasutatakse tänapäeva meditsiinis alternatiivse vähiravimina, jne. Samas on mahl oma kodu marjadest ja õuntest veel paljude unistus – meie saame Teid aidata. 

Peale selle, et vaarikas magusaid marju annab, on ta ka hea ravim- ja meetaim. Mille õisi, varsi ja kuivatatud vilju kasutab rahvameditsiin külmetushaiguste vastu ja mille õitel on mesilased tihedad külalised. Harilik vaarikas kasvab meil looduslikult, selle sorte aga kasvatatakse aedades.

Koduveini valmistamine on kogu maailmas populaarne hobi. Olles tüdinenud massikaupadest, soovime luua oma kordumatu koduveini, millel on eriline maitse, ilus värv ja võrratu aroom. Viinamarja- ja puuviljaveinid, kanged ja lahjad veinid, magusad ja kuivad veinid, samuti kangemad alkohoolsed joogid – seda kõike saate valmistada kodus ja hoida koduses keldris.

Tomatite kasvatamine pakub palju rõõmu ning kogu vaev saab tasutud siis, kui aeg on nende hõrku maitset nautida. Selleks, et tomatite kasvatamine ka õnnestuks, tuleb mõningad nipid aga eelnevalt ära õppida. 

Viimasel ajal kasvatatakse lisaks suvelilledele pottides päris palju mitmeaastaseid taimi alates okaspuudest kuni püsililledeni välja. Ka nendele taimedele oleks hea anda kevadel mulda pikatoimelist ja eelistatult eriväetist (näiteks Substral Compo®, Osmocote®), et tagada minimaalne toiteelementide vajadus.

Alustan sellest kümneminutilisest külaskäigust naabritädi juurde. See toimus suvekuul, kui maasikad olid valmis ja meie pere uue maakodu idaküljes olid mõned maasikalehtedega  puhmad. Väga palju lehti ja üksikud hapud maasikad.

Matogard jagab näpunäiteid, kuidas aknalaual vitamiinipomme kasvatada ning teha köögiviljade ja lillede külve kodustes tingimustes.

Uute roosisortide hindamisel peetaksegi üheks olulisemaks faktoriks vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele. Ometigi on neid roosidelgi omajagu ja kahjustavad taime seda rohkem, mida kehvem on suvine ilm. Ilmade parenedes taanduvad ka haigused.

Haiguse tunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, suure õhuniiskuse korral muutub see piirkond limaseks. Kudede hävimise tõttu vars peeneneb, taim lamandub ja hävib. Tugeva nakkuse korral ei jõua tärkav taim teinekord isegi mullapinnale, vaid hukkub enne.

Aiapidajad ei ole tihti rahul viljatuks muutunud aiamullaga. Sageli on selle rikkunud maaharijad ise. Mida teha, et olukorda parandada? Viljakas mullas on mitmekesine taimestik ja loomastik: bakterid, seened, putukad, ussikesed. Ka hiired ja mutid kuuluvad pinnase faunasse. Mikroorganismid parandavad mulla struktuuri ja viljakust. Mikroorganismide olemasolu on terve ja elava mullastiku lahutamatu osa.

Suurimad kahjurid marjapõõsastel on: sõstra-pahklest, sõstra- marjavaablane, sõstra-klaastiib, lehevaablased, pahksääsed, sõstra nõvakoi jne. Haigused: karusmarja-jahukaste, sõstra-ja karusmarjarooste, sõstra lehevarisemistõbi ja helelaiksus, täidisõielisus jne.

Nii nagu kogu aed, vajavad ka marjapõõsad hoolt: kastmist (eriti peale kevadist istutust ja suvise põua ajal), lõikamist, väetamist, haiguste ja kahjurite tõrjumist, saagirikastel aastatel okste toestamist (spetsiaalsete põõsatugedega).

Igas aias võiks kasvada vähemalt 1-3 musta sõstra põõsast. Teist nii väärtuslikku vitamiinide allikat (eriti C- vitamiini, 160 mg%) on aias raske leida, rääkimata marjade magusast maitsest. Punane sõstar on väga saagikas ja hea mahla valmistamiseks ning karusmari e. tikker on väärtuslik ja magus eelkõige otse põõsalt noppides.

Olenevalt sellest kui suur gurmaan sa oled, milliseid maitsetaimi oma toidus kasutad, millised on sinu aia mullastiku- ja valgustingimused ja milliseid peenraid sa oma aias näha tahad, tuleks rajada ka maitsetaimepeenar. Kuna paljud maitsetaimed on pärit Vahemeremaadest, eelistavad nad soojemat, kuivemat ja päikesepaistelist kasvukohta.

Kevadel kui oled aias sobiliku koha ürdipeenrale leidnud, tuleb istutuskoha muld korralikult ette valmistada. Kaeva pinnas läbi, vajadusel lisa komposti ja eemalda kõik mitmeaastaste umbrohtude juured. Eriti hullud on naat ja orashein. Siis kobesta rehaga muld ja riisu peenra pind siledaks. Kui võimalik jäta peenar nädalaks seisma ja kõpla siis uuesti läbi. Nii hävitad ka tärganud üheaastased umbrohud.

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.

Viljapuid müüakse nii paljasjuurse kui  potiistikuna. Paljasjuurse istiku puhul jälgi, et tal oleks vähemalt 3-4 jämedat skelettjuurt ja palju narmasjuuri. Juured ei tohi olla läbi kuivanud. Seda saab kontrollida mõnda juure otsa kärpides. Elus juure lõikepind on valge, surnud juure pind on pruun ja koor kuivanud. Potiistiku puhul läbikuivamise ohtu pole, küll aga peaks valvsaks tegema, kui poti all olevatest aukudest vaatavad välja jämedad juured või istikut potist välja võttes on juured teinud mitu head ringi poti põhjas. See näitab ilmselgelt, et selline istik on liiga kauaks väiksesse potti kasvama jäänud.

Õige kevad algab ikka õitsvate õuna- ja kirsipuudega. Rääkimata sügisel puust nopitud oma aia ploomidest, mis küpsena suus lausa sulavad ja on kaubandusest ostetud viljadest kordi tervislikumad. Viljapuuaia kõrval on levinud ka viljapuude kasutamine iluaias.