Talv on tulekul ning maapinna külmudes lõpevad tõsisemad aiatööd. Tööriistad tuleks enne hoiupaika panekut puhastada, teritada ja õlitada. Kevadel on meeldiv alustada tööd korras ja toimiva vahendiga. Meele teeb tusaseks, kui hakatuseks peab hulga aega pusima näiteks kinniroostetanud oksakääride liikumasaamisega. Saed on paras aeg viia teritada.

Sügise saabudes on vaja mõelda, milliste taimedega pikendada suvist värvikirevust rõdukastides ning tagada, et lillepeenardesse ei jääks tühjad laigud. Sobivateks taimedeks on sügisilma taluvad eerikad ja kanarbikud.

Meile ammu tuntud daaliad ja gladioolid, aga ka uuemad ja eksootilisemad liigid nagu kanna, freesia, kaeralill, aasia tulikas jt. rõõmustavad meid suvel ja sügisel oma ääretult kaunite ja imposantsete õite ning rikkaliku värviiluga. Kahjuks on nad kõik külmaõrnad ning nende säilitusorganid ei talvitu avamaal. Seega tuleb nad talveks välja kaevata, ning säilitada kuivas ja jahedas hoiukohas kevadeni.

Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhku, niiskust ja toitaineid.

Kompostreid on erinevaid. Levinuimad on järgmised: Hunnik ehk kompostiaun – selle eeliseks on lihtsus. Ei ole vaja kompostikasti ehitada või soetada, küll aga hakkab see ajaga laiali vajuma ning lisaks pääsevad sinna hiired-rotid ja linnud kergesti ligi. Sellist kompostimise viisi kasutatakse maakodudes, kus on suuremad elamukrundid ja väiksemad või suuremad metsloomad ja linnud ka ilma ahvatleva komposti-toidukraamita liikvel.

Väldi levinumaid vigu, mis võivad kompostimise ebamugavaks või vaevaliseks muuta. Asukoht Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad kompostri kiiresti töövõimetuks. Asukohta valides jälgi, et sinna oleks mugav ligipääs ka talvel või märja ilmaga, et seal saaks teha vajaminevaid töid – näiteks materjali segada või komposti kasta. Ära tee komposkasti sügavamale maa sisse. Biojäätmed tuleb alati paigutada maa peale, kuid kokkupuutesse mullaga – nt betoonist või raudplaadist põhi ei sobi. Kobesta alati ehitusalune pinnas.

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

VILJAPUUDE LÕIKAMINE

Loe edasi meie aiaparadiisi blogist siit

Väetamine. Roose peaks kindlasti väetama. Peale mineraalväetiste vajavad nad ka iga-aastast orgaanilist väetist komposti või multši näol.
Kui istutusala oli korralikult kummutatud s.t. rikastatud komposti, kõdusõnniku või väetatud turbamullaga, jagub sellest roosidele paariks aastaks. Edaspidi tuleks õitsemismeistreid regulaarselt väetada.

Olenevalt aastaajast kogeme õues ja siseruumides väga erinevat valguse taset, mis avaldab tugevat tugev mõju meie meeleolule ja töövõimele. Sügis-talvisel pimedal ajal vajame lisaks loomulikule valgusele ka tehisvalgust. Eesti Sisearhitektide Liidu liige, TTÜ Tartu Kolledži arhitektuurse kujundamise ja EEK Mainor valgustustehnika ja värvuspsühholoogia õppejõud Aivar Oja  selgitab valguse mõju ja kvaliteedi olulisust: „Silmade, meie tähtsaima meeleorgani kaudu, jõuab ajuni enam kui 80% ümbritsevat keskkonda puudutavast informatsioonist. Seetõttu on väga oluline valguse kvaliteet, mis võimaldab meil aduda ümbrust adekvaatselt või füüsiliselt hajusamalt.“

Jõulutuled loovad suurepäraseid võimalusi nii toa kui aia kaunistamiseks ja jõulumeeleolu loomiseks – pimedal ajal on iga valgustäpp rõõmuks! Erinevate valguslahenduste valik on lai ja võib esmapilgul lausa segadusse ajada. Aastate jooksul oleme jõuluvalgustite valikul abiks olnud paljudele klientidele ja vastanud paljudele küsimustele, seetõttu oskame hinnata, millist teavet kliendid jõuluvalgustite valikul vajavad. Anname Teile nõu, mida jõuluvalgustite ostmisel silmas pidada ning pakume ideid, kuidas kodus ja aias valguslahendustega hubast meeleolu luua.

Terrass on maja pikendus. See paneb nn i-le täpi ning seob maja aiaga ühtseks tervikuks. Sestap on ka oluline, et terrassi välimus sobituks hoone ja aia üldlahendusega. Terrassilt võiksid avaneda vaated kaugematele aia osadele, eriti lummav on muidugi mere- või avar maastikuvaade. Sellisel juhul leiab terrass sagedamini kasutust näiteks õhtusöögipaigana või seltskonnaga koosviibimise kohana.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Aedniku elu algas juba pärast keskkooli aastal 1979. Pidin langetama valiku, mida edasi õppida ja otsustasin Räpina Aianduskooli kasuks. Kusjuures ma ei olnud alguses sugugi kindel, otsad olid lahti. Mul ei olnud selget kutsumust, aga aiandus kuidagi tõmbas mind. Mu pinginaaber ei kujutanud samas absoluutselt ette, kuidas ma näpud mulda pistan, sest olen ju puhas linnatüdruk.

Koduveini valmistamine on kogu maailmas populaarne hobi. Olles tüdinenud massikaupadest, soovime luua oma kordumatu koduveini, millel on eriline maitse, ilus värv ja võrratu aroom. Viinamarja- ja puuviljaveinid, kanged ja lahjad veinid, magusad ja kuivad veinid, samuti kangemad alkohoolsed joogid – seda kõike saate valmistada kodus ja hoida koduses keldris.

Paljud toataimed vajavad rohkem õhuniiskust kui toaõhus seda leidub. Kütteperioodil on õhuniiskus toas tavaliselt 30-40%, taimedele sobiv niiskus on aga 60-80%. Kuiv ja soe õhk muudab lehed pruuniks ning kahjuritel on lihtsam paljuneda.

Moodne linnaaiandus omab mitmeid erinevaid definitsioone ja dimensioone, alustades linnaruumist laiemalt lõpetades ürtidega Sinu köögi aknalaual. Linnaaiandusel on aga ka palju lihtsam ning praktilisem väljund ning kutsume kõiki üles linnaaiandusega algust tegema, tuues lihtsalt taimed enda elukeskkonda. Usume, et igaüks võib olla ise oma kodu kujundaja ja aitame Sul leida oma stiili ja taimed, mis sobivad ka mitte (eriti) valgustatud ruumi, millised on taimed, millega nii-öelda alustada ehk hard to kill ning taimed, mis armastavad niiskust, taimed, mis puhastavad õhku jne. Lisaks taimedele aitavad kodu lõplikult viimistleda stiiliga kokku sobivad sisustustooted.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.