Veebruaris on õige aeg varuda köögivilja- ja lilleseemneid (nt. paprika, baklažaan, ripp-petuunia, begoonia, lobeelia jt.) ning kuu teisel poolel esimesed külvid teha. Ära kiirusta – parem mõni nädal hiljem kui varem! Samuti tuleb katta igihaljad ja ka teised päikesetundlikud taimed varjutuskangaga, et päike neile liiga ei teeks.

Kuigi on alles veebruar, tuleb juba alustada pikemaealiste köögiviljade külvamisega, et sel hooajal kindlasti saaki saada.

Veedame igapäevaselt tööl olles ning kontorilaua taga palju aega, mistõttu on meeldival töökeskkonnal oluline osa. Taimed loovad nii kodus kui ka kontoris  õdusat meeleolu. Lisaks on paljudel taimedel ka õhku puhastav toime ning taimed on heaks stressimaandajaks.  On väga lihtne osta kauplusest juba kasvavad taimed (näiteks maitsetaimede kuuspakk vms), kuid neid ise külvates omandab tegevus hoopis teistsuguse mõõtme. Külva üksi või koos kolleegidega ja leia enda jaoks urban gardening. Usu, külvamine ja taimede tärkamise ootus on innustav ka neile, kes pole varem näppe mullaseks saanud.

Seemnete avamaale külviga saab hakkama igaüks. Siinkohal selgitame seemnete külvamist külvikastidesse ja nende hilisemast pikeerimisest. Ehk siis taimede ettekasvatamist kasvuhoones või siseruumides, et nad meie lühikese suve jooksul jõuaksid kaunilt õitseda ja vilja kanda. Enamasti kasvatataksegi ette köögivilja ja lilletaimede istikuid, et istutada nad hiljem kasvuhoonesse või peale öökülmade möödumist avamaale.

Kõik meist on kuulnud kookospalmist ja selle eksootilisest viljast – kookospähklist. Kookospiima saladusi nii köögis kui kosmeetikas teavad kõik perenaised. Kuid kõik ei tea, et kookospalm, mis meil tuntud rohkem ilupuuuna, on väga tähtis taastuv bioloogiline tooraine alates kookospalmi puitosast lõpetades kookospähkliga. Kookospähkel kuulub kümne tähtsama taimse tooraine hulka, seda nii tööstuses laiemalt kui ka aianduses. 

Paljud toataimed vajavad rohkem õhuniiskust kui toaõhus seda leidub. Kütteperioodil on õhuniiskus toas tavaliselt 30-40%, taimedele sobiv niiskus on aga 60-80%. Kuiv ja soe õhk muudab lehed pruuniks ning kahjuritel on lihtsam paljuneda.

Elupuu hekitaimena annab kõige kiiremini soovitud tulemuse – aastaringse privaatsuse ja koduhoovi ümbritseva rohelise seina. Vastavalt soovile võite osta kas väikesed 50 cm taimed või kohe 2 m taimed.

PS! Nüüd on võimalus elupuid osta alusega ka Bauhofi e-poest!  Vaata meie pakkumisi: http://www.bauhof.ee/aiakaubad/taimed.html

Sibullilled istuta päikesepaistelisse või poolvarjulisse, tugevate tuulte eest kaitstud kasvukohta, kus on vett hästi läbilaskev, kerge ja viljakas liivsavimuld. Rasket mulda saab kergemaks muuta, kui sinna hulka segada liiva või neutraliseeritud turvast.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Väetamine. Roose peaks kindlasti väetama. Peale mineraalväetiste vajavad nad ka iga-aastast orgaanilist väetist komposti või multši näol.
Kui istutusala oli korralikult kummutatud s.t. rikastatud komposti, kõdusõnniku või väetatud turbamullaga, jagub sellest roosidele paariks aastaks. Edaspidi tuleks õitsemismeistreid regulaarselt väetada.

Terrass on maja pikendus. See paneb nn i-le täpi ning seob maja aiaga ühtseks tervikuks. Sestap on ka oluline, et terrassi välimus sobituks hoone ja aia üldlahendusega. Terrassilt võiksid avaneda vaated kaugematele aia osadele, eriti lummav on muidugi mere- või avar maastikuvaade. Sellisel juhul leiab terrass sagedamini kasutust näiteks õhtusöögipaigana või seltskonnaga koosviibimise kohana.

Aedniku elu algas juba pärast keskkooli aastal 1979. Pidin langetama valiku, mida edasi õppida ja otsustasin Räpina Aianduskooli kasuks. Kusjuures ma ei olnud alguses sugugi kindel, otsad olid lahti. Mul ei olnud selget kutsumust, aga aiandus kuidagi tõmbas mind. Mu pinginaaber ei kujutanud samas absoluutselt ette, kuidas ma näpud mulda pistan, sest olen ju puhas linnatüdruk.