Sügise saabudes on vaja mõelda, milliste taimedega pikendada suvist värvikirevust rõdukastides ning tagada, et lillepeenardesse ei jääks tühjad laigud. Sobivateks taimedeks on sügisilma taluvad eerikad ja kanarbikud.

Puhkuste ja suviste aiapidude kõrgaeg on käes. Kas aiamööbel vajab uuendamist? Või otsid ideid hubase aianurga tegemiseks? Retseptisahtel käis grillipeoks valmistudes Bauhofis ning tutvustab, kuidas valmis nende suvine peolaud ja mõnus aianurk.

Tõhus haljastus aitab ellu viia President Lennart Meri unistust, et kogu Eesti, meie kodu, oleks kaunis.

Rahvusvaheliste hindamisaluste järgi leitakse igale kinnistule tõhususarv, mis väljendab vaadeldava maa-ala toimimist ökoloogiliselt, bioloogiliselt, sotsioloogiliselt, psühholoogiliselt, esteetiliselt ja energeetiliselt. EKKÜ on välja töötanud tõhususarvud kõikidele elementidele, mida kasutame oma kodus (kinnistul). Need on muru, puud ja põõsad, teede katted, hooned ja rajatised jm.

Ammutades inspiratsiooni Euroopa ja Aasia mäestike piirkondadest või Põhja-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Austraalia kuivadelt aladelt, on kiviktaimlahuvilistel hulganisti võimalusi, kuidas tuua need kauged maad kasvõi oma koduukse ette.

Terrass on maja pikendus. See paneb nn i-le täpi ning seob maja aiaga ühtseks tervikuks. Sestap on ka oluline, et terrassi välimus sobituks hoone ja aia üldlahendusega. Terrassilt võiksid avaneda vaated kaugematele aia osadele, eriti lummav on muidugi mere- või avar maastikuvaade. Sellisel juhul leiab terrass sagedamini kasutust näiteks õhtusöögipaigana või seltskonnaga koosviibimise kohana.

Kui mõne aia puhul on probleem igasuguse reljeefi puudumine, siis on lahenduseks pinnase juurdevedu ja pinnavormide kujundamine. Samas kui hoone on ehitatud künkale või selle külje alla, võib reljeef  hoopis muret tekitada, sest erosioon teeb nõlvadel oma töö. Nii mulla toitained kui ka muruseeme voolab tugeva vihmahooga kõik alla. Nõlvus ja järsud pinnad tuleks aga enda kasuks pöörata, sest erinevad tasapinnad ja suur kõrguste vahe annavad aiale põneva mõõtme.

Igale krundile ei jätku mere- või järvevaadet või vulisevat jõge. Siiski on paljudel aiaomanikel sisimas soov veepinna peegeldusi või vee tekitatud helisid oma aias tajuda. Vesi püüab alati pilku, selle hääl mõjub rahustavalt ning õigesti valitud veesilm täiendab oluliselt aia kompositsioonilist- ja puhkeväärtust. Vett saab kujunduselemendina kasutada mitmel moel, praktiliselt või sümboolse tähendusena, sileda veepeeglina, voolava ojakesena või purskkaevuga basseinina. Vee sulin aitab summutada ka muud müra, mis võib krundist väljaspoolt kosta.

Sarnaselt looduslikele veekogudele, on võimalik ka tehisveekogu kallas kujundada astmeliselt ja tsoonide kaupa, et tagada erinevad tingimused veelembestele taimedele. Veekogu keskosa on kõige sügavam (ca 80-100cm), mille eesmärk on säilitada jahe ja hapnikurikas vesi ka väga sooja ilmaga. Sügav osa ei külmu põhjani ka talvisel ajal, mistõttu on võimalik taimede risoomidel talvituda. Kui on soov kalu ületalve pidada, siis peaks tiiki süvendama vähemalt kahe meetrini.

Kuigi inimestele meeldib suvekuumus, ei naudi põuda ükski taim sinu aias. Selleks, et ei peaks muretsema taimede igapäevase käsitsi kastmise pärast, saab kasvuhoonesse või istutusalasse (näiteks hekile) paigaldada tilkkastmissüsteemi, mis on ette nähtud doseeritud veekoguse toimetamiseks just taime juurestiku juurde.

Arvamus, et rododendronit kasvatada ja ilusana hoida on keerukas ja igale aednikule paras väljakutse, on visa kaduma. Siiski, tasapisi on rododendronite lummav valik hakanud koduaednike seas üha enam populaarsust koguma.

Vahel ei ole võimalik oma aeda puid või hekki istutada. On siis põhjus krundi üldises väiksuses või maaküttekaabli ulatuslikus paiknemises krundi piires, üheks võimaluseks anda aiale vertikaalset mõõdet, on just ronitaimede abil.

Eestlaste grillihooaeg algab tavaliselt esimese päikesepaistelise päevaga, mõnel puhul juba veebruaris-märtsis. Kui aias on on väike suveköök, lehtla või grillmajake, pergola, varikatus, paviljon (heal lapsel mitu nime), kus on hea ka niisama viibida, on mõnus ilma trotsida nii talvel lumega kui suvel vihmadega.

Mõni aed on tervenisti varjus – kas siis suurte puude või hoonete tõttu. Vahel on aias vaid üks osa, kuhu paistab päeva jooksul päike ainult korraks või siis üldse mitte. Algul võib tekkida moment, kus justkui ei oskagi sellise aiaga midagi ette võtta – isegi muru ei kasva, sest puud võtavad valguse ja niiskuse ning sügisene lehesadu katab viimsegi vaba pinna.

Iga aia lahendus algab olemasoleva situatsiooni hindamisest. Aed võib olla suur või väike tagahoov, vanade puudega metsaalust meenutav või hoopiski uus “põllupealne” muruplats. Aias võib leiduda liigniiskust või lausa veekogu või siis liiva ja suuri kive. Tähtis on teada, kus kulgevad maa-alused tehnovõrgud. Uurida on palju, kuid niipea kui saab selgeks, millises lähtepunktis ollakse, saab aimu ka lahendusviisidest.