Niipea kui päike pisutki kõrgemalt käima hakkab ning päevad pikenevad, algab Bauhofi Aiaparadiisis seemneriiulite vahel sagimine ning ei ole kahtlustki, et ettekasvatuse aeg on käes! Uurisime Bauhofi aiaparadiisi ekspertidelt, millised on selle-aastased seemneuudised.

Bauhofist leiavad vajalikud seemned nii algajad linnaaednikud, kogenud hobiaednikud kui eksperdid ning populaarsemaid sarju ning uudistooteid teile kohe tutvustamegi.

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

VILJAPUUDE LÕIKAMINE

Loe edasi meie aiaparadiisi blogist siit

Kuigi on alles veebruar, tuleb juba alustada pikemaealiste köögiviljade külvamisega, et sel hooajal kindlasti saaki saada.

Kõik meist on kuulnud kookospalmist ja selle eksootilisest viljast – kookospähklist. Kookospiima saladusi nii köögis kui kosmeetikas teavad kõik perenaised. Kuid kõik ei tea, et kookospalm, mis meil tuntud rohkem ilupuuuna, on väga tähtis taastuv bioloogiline tooraine alates kookospalmi puitosast lõpetades kookospähkliga. Kookospähkel kuulub kümne tähtsama taimse tooraine hulka, seda nii tööstuses laiemalt kui ka aianduses. 

Seemnete avamaale külviga saab hakkama igaüks. Siinkohal selgitame seemnete külvamist külvikastidesse ja nende hilisemast pikeerimisest. Ehk siis taimede ettekasvatamist kasvuhoones või siseruumides, et nad meie lühikese suve jooksul jõuaksid kaunilt õitseda ja vilja kanda. Enamasti kasvatataksegi ette köögivilja ja lilletaimede istikuid, et istutada nad hiljem kasvuhoonesse või peale öökülmade möödumist avamaale.

Kui kasvatad tomateid ise, siis on võimalus valida väga laia sortimendi seast ning oma kasvatatud tomatid on palju maitsvamad. Tomat on väga tundlik taim, aga annab ka selle kasvatajale hea saagi, juhul kui taim on nõuetekohaselt kasvatatud. Nelson Garden rikkalikus kollektsioonis on kirsstomateid, tomatid kasvuhoonesse, avamaale terrassile või amplisse.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.

Okaspuud on väga tänuväärsed puud. Erinevalt lehtpuudest on nad dekoratiivsed aasta läbi, nende alt ei pea sügisel lehti riisuma, neid ei ole vaja regulaarselt lõigata, ning olles väga pikaealised kaunistavad nad teie aeda aastakümneid, kui mitte sadu. Paljud okaspuuliigid on suured kõrged palgipuud, samas kui nende sordid e. kultivarid ja vormid võivad olla madalakasvulised sammasja, keraja, laiuva, roomava, jne. kujuga. Rääkimata nende okaste värvist, mis varjeerub rohelisest ja kollasest kuni hõbehallini.

Okaspuud on väga tänuväärsed puud. Erinevalt lehtpuudest on nad dekoratiivsed aasta läbi. Tasub teada, et kevadine intensiivne päike võib  osadele igihaljastele taimedele olla ohtlik ning kahjustuste vältimiseks on abiks varjutamine.

Muru hooldustööde alla kuuluvad: niitmine, kastmine, väetamine, aga ka õhustamine, umbrohu ja -samblatõrje.

Muruniiduki valimist võib alustada sellest, et piilute naabrimehe kuuri alla ning ostate lihtsalt suurema ja ilusama. Mõistlik oleks siiski pühendada veidi aega ning hinnata milline on niiduki töökoht ehk muruplats, eelkõige niidetava ala suurus. Järgmiseks vaadata juba kasutaja mugavust mõjutavaid tegureid – kui palju on aega, soovi füüsilist tööd teha ning mida hakata peale niidetud muruga. Kuidas kõik seotud on, katsume lühidalt kokku võtta.

Nüüd on kõige õigem aeg planeerida kaunist kevadist lillepeenart, sest lopsaka õitemere saab ettevalmistada just sügisel. Kindlasti on boonuseks ka see, et kevadel eriti vahva avastada, missugune lillevaip aeda kaunistama hakkab. Esimeste sügisvihmadega hakkavad sibulatel juured kasvama ja mõnedel lilledel tekivad kohe ka õied. Taimede areng peatub talvekülmade saabudes ning esimesed kaunid kevadet kuulutavad õied ning lehed ilmuvad alles peale lume sulamist.

Moodne linnaaiandus omab mitmeid erinevaid definitsioone ja dimensioone, alustades linnaruumist laiemalt lõpetades ürtidega Sinu köögi aknalaual. Linnaaiandusel on aga ka palju lihtsam ning praktilisem väljund ning kutsume kõiki üles linnaaiandusega algust tegema, tuues lihtsalt taimed enda elukeskkonda. Usume, et igaüks võib olla ise oma kodu kujundaja ja aitame Sul leida oma stiili ja taimed, mis sobivad ka mitte (eriti) valgustatud ruumi, millised on taimed, millega nii-öelda alustada ehk hard to kill ning taimed, mis armastavad niiskust, taimed, mis puhastavad õhku jne. Lisaks taimedele aitavad kodu lõplikult viimistleda stiiliga kokku sobivad sisustustooted.

Kevad toob endaga kaasa värvid ja koduhoovide lumine ja porine vaip asendub lokkava muru ja rohelusega. Seega muutub paljude majaomanike ja aiandusentusiastide jaoks aktuaalseks taaskord muru niitmise ja aia hooldamise küsimus, mille üks põnevamaid teemasid on murutraktorite maailm ja selles orienteerumine. Kõigepealt aga põhilisest ehk sellest, millal üldse murutraktori soetamise peale mõelda?

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.

Ehkki tänapäeval on poest kõike saada, tasuks oma toidulaua rikastamisse ka ise veidi panustada. Enda tarbeks toidutaimede kasvatamine on järjest populaarsemaks muutunud ja selleks ei pea omama sugugi suurt maalappi – piisab terrassist, rõdust või isegi aknalauast.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.