Septembrikuu võib mõnel aastal olla küll soe ja suvine, kuid just nüüd saab aednik palju teha, et taimed talve hõlpsalt üle elaksid. Kogenud aednikud ja taimetargad teavad, et sügis on küll viljakoristusaeg, ent samal ajal tuleb õigesti läbi viia ka kõik vajalikud aiarituaalid, mis aitavad taimedel Eesti heitliku talve üle elada ning valmistada pererahvale silmailu kevadel. Tõsi, lausa pool aastat tuleb taimede maailmas ette mõelda. Bauhofi aiaekspert õpetab, millised tööd kuuluvad aiapidaja nimekirja septembris.

Nüüd on kõige õigem aeg planeerida kaunist kevadist lillepeenart, sest lopsaka õitemere saab ettevalmistada just sügisel. Kindlasti on boonuseks ka see, et kevadel eriti vahva avastada, missugune lillevaip aeda kaunistama hakkab. Esimeste sügisvihmadega hakkavad sibulatel juured kasvama ja mõnedel lilledel tekivad kohe ka õied. Taimede areng peatub talvekülmade saabudes ning esimesed kaunid kevadet kuulutavad õied ning lehed ilmuvad alles peale lume sulamist.

Sügise saabudes on vaja mõelda, milliste taimedega pikendada suvist värvikirevust rõdukastides ning tagada, et lillepeenardesse ei jääks tühjad laigud. Sobivateks taimedeks on sügisilma taluvad eerikad ja kanarbikud.

Muruniiduki valimist võib alustada sellest, et piilute naabrimehe kuuri alla ning ostate lihtsalt suurema ja ilusama. Mõistlik oleks siiski pühendada veidi aega ning hinnata milline on niiduki töökoht ehk muruplats, eelkõige niidetava ala suurus. Järgmiseks vaadata juba kasutaja mugavust mõjutavaid tegureid – kui palju on aega, soovi füüsilist tööd teha ning mida hakata peale niidetud muruga. Kuidas kõik seotud on, katsume lühidalt kokku võtta.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.

Ehkki tänapäeval on poest kõike saada, tasuks oma toidulaua rikastamisse ka ise veidi panustada. Enda tarbeks toidutaimede kasvatamine on järjest populaarsemaks muutunud ja selleks ei pea omama sugugi suurt maalappi – piisab terrassist, rõdust või isegi aknalauast.

Okaspuud on väga tänuväärsed puud. Erinevalt lehtpuudest on nad dekoratiivsed aasta läbi, nende alt ei pea sügisel lehti riisuma, neid ei ole vaja regulaarselt lõigata, ning olles väga pikaealised kaunistavad nad teie aeda aastakümneid, kui mitte sadu. Paljud okaspuuliigid on suured kõrged palgipuud, samas kui nende sordid e. kultivarid ja vormid võivad olla madalakasvulised sammasja, keraja, laiuva, roomava, jne. kujuga. Rääkimata nende okaste värvist, mis varjeerub rohelisest ja kollasest kuni hõbehallini.

Pahatihti pöördutakse aiatööriista, mille ühes otsas on mootor ja teises lõikepea, kui trimmer. Põhimõtteliselt kedagi vangi ei panda, kuid siiski tulevad olenevalt seadme võimalustest mängu ka sõnad rohulõikur ja võsalõikaja. Mis on mis ja mida valiku puhul silmas pidada? Nagu tööriistade puhul ikka, alustuseks mõelge läbi võimalikud kohad, kus masinat kasutatakse. Kas siledas koduaias niiduki abilisena, niitudel, kraavi pervedel või lausa metsas? Kui suur on tööala ning kui kiiresti soovid oma hobi, kohustuse või tööga lõpule jõuda?

Terrassi ehitus algab planeerimisest ja sobiva asukoha valimisest. Eestlaste seas on kõige levinum postvundamendile ehitamine, mille puhul kaevatakse augud külmumispiirist allapoole, tavaliselt 800 – 1000 mm sügavusele. Põhja tehakse killupadi ja seejärel valatakse postid vormidesse. Postide vahed ei tohiks olla üle 2 meetri. Selleks kasutatakse kas papist valmis vorme või  tavalist ventilatsioonitoru. Vorm valatakse täis ja sinna otsa pannakse prussi kandur.

Kevad toob endaga kaasa värvid ja koduhoovide lumine ja porine vaip asendub lokkava muru ja rohelusega. Seega muutub paljude majaomanike ja aiandusentusiastide jaoks aktuaalseks taaskord muru niitmise ja aia hooldamise küsimus, mille üks põnevamaid teemasid on murutraktorite maailm ja selles orienteerumine. Kõigepealt aga põhilisest ehk sellest, millal üldse murutraktori soetamise peale mõelda?

Suvelilledele istutusnõu valimine. Valides suvelillede istutamiseks nõusid, tuleb kindlasti kontrollida, et anuma põhjas oleks avaus liigse vee äravooluks. Tihti on need augud ainult rõngaga markeeritud (nagu kõige odavamatel istutuspottidel/kastidel), kuid välja surumata. Kasutades istutamiseks ilma aukudeta või suuremaid potte, tünne, kaste, kände, on otstarbekas täita nõu põhi kergkruusaga, sest suvelilled vajavad maksimaalselt 20–30 cm sügavust kasvumulda.

Muru hooldustööde alla kuuluvad: niitmine, kastmine, väetamine, aga ka õhustamine, umbrohu ja -samblatõrje.

Kevad on täies hoos ja aiatöödeks on sisse pandud viies käik, mis tihti tähendab uue aiatehnika soetamist, sest vanad on alla andnud või on lihtsalt vajadused muutunud. Hekilõikurite, muruniidukite ja – traktorite maailmas aitab orienteeruda Bauhofi ekspert Priit Veski.

Hoolimata sellest, et turule on tulnud kõiksugu vinget aiatehnikat, mis ka iseseisvalt aias toimetada suudavad, teeb kõige paremini töö ära ja meele rõõmsaks just see tööriist, mis on poest kaasa toodud arvestades reaalset vajadust.

Puhkuste ja suviste aiapidude kõrgaeg on käes. Kas aiamööbel vajab uuendamist? Või otsid ideid hubase aianurga tegemiseks? Retseptisahtel käis grillipeoks valmistudes Bauhofis ning tutvustab, kuidas valmis nende suvine peolaud ja mõnus aianurk.

Iga aiapidaja unistuseks on pehme ja roheline muruvaip, mille üle uhkust tunda. Kui aprillis-mais töödega alustada ja murutaimede kasvuks sobilikud tingimused täita, siis on suvel oodata kaunist tulemust.

Tomatite kasvatamine pakub palju rõõmu ning kogu vaev saab tasutud siis, kui aeg on nende hõrku maitset nautida. Selleks, et tomatite kasvatamine ka õnnestuks, tuleb mõningad nipid aga eelnevalt ära õppida. 

Grillimine on suve lahutamatu osa ja grillroad paljudel eestlastel vaieldamatult lemmikud.  Retseptisahtel seadis vastamisi gaasi- ja söegrillid, et  välja tuua eripärad toidu valmistamisel ja lihtsustada valikut sobiva grilli leidmisel.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Kiviktaimlaks nimetatakse taimlat, kus kivide vahel kasvatatakse eelkõige mägedest, aga ka mererannast või tundrast pärit kuivalembeseid taimi e. alpitaimi. Sellist suuremahulisemat rajatist võime nimetada ka mägi- või alpiaiaks ning  väiksemat mägi-või alpitaimlaks. Traditsiooniliselt kasvatatakse kiviktaimlas igihaljaid pandjandeid, madalaid põõsaid ja püsikupuhmikuid ning okaspuude kääbussorte. Mägisibulad, kukeharjad, kivirikud, leeklilled, kellukad, emajuured, aubrieetad on vaid mõned nimed kiviktaimla klassikast.

Läbimõeldud aiaplaani tegemiseks võib kaasata nii spetsialisti, kuid huvi ja tahtmise korral saab osaleda ka vastavatel koolitustel, kus on võimalik ise koos lektori abiga oma aiaplaan luua. Kõige olulisem on aga läbi mõelda pere soovid ja vajadused ning selle põhjal valida endale sobiv aiatüüp. Jagame allpool soovitusi, mida aia kujundamisel ja planeerimisel silmas pidada. 

Kevadel kui oled aias sobiliku koha ürdipeenrale leidnud, tuleb istutuskoha muld korralikult ette valmistada. Kaeva pinnas läbi, vajadusel lisa komposti ja eemalda kõik mitmeaastaste umbrohtude juured. Eriti hullud on naat ja orashein. Siis kobesta rehaga muld ja riisu peenra pind siledaks. Kui võimalik jäta peenar nädalaks seisma ja kõpla siis uuesti läbi. Nii hävitad ka tärganud üheaastased umbrohud.

Kui mõne aia puhul on probleem igasuguse reljeefi puudumine, siis on lahenduseks pinnase juurdevedu ja pinnavormide kujundamine. Samas kui hoone on ehitatud künkale või selle külje alla, võib reljeef  hoopis muret tekitada, sest erosioon teeb nõlvadel oma töö. Nii mulla toitained kui ka muruseeme voolab tugeva vihmahooga kõik alla. Nõlvus ja järsud pinnad tuleks aga enda kasuks pöörata, sest erinevad tasapinnad ja suur kõrguste vahe annavad aiale põneva mõõtme.

Kui aianduseks sobivat pinda nabib, ei tähenda veel, et aiandusest või lopsakast taimekasvatusest peaks loobuma. Nutikas rohenäpp leiab alati võimaluse - kui laiutada ei saa, tuleb hakata vallutama kõrgusi. Seega lähevad lisaks aknalaudadele loosi nii seinad kui laed!

Roosid vajavad oma kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks päikesepaistelist ja tuulevaikset kasvukohta. Veidi varjulisemas kohas saavad hakkama vaid pargiroosid. Muld peaks olema hea struktuuriga, toitainete –ja õhurikas, veidi happeline pH 5,5-6,5 savikas aiamuld. Leeliselist e. lubjarikast mulda saab sobivamaks muuta kui segada istutusauku turvast või kasutada istutusjärgselt turbamultši.

Oma rõdu või terrassi omapärasemaks ja nutikamaks muutmiseks ei ole vaja palju vaeva näha. Miks mitte oma kätega valmis teha kompaktne ja palju mahu-tav vertikaalne paradiisiaed? Tore puhkepäeva projekt, mille kallal pere või sõpradega nokitseda. Pärast jätkub silmailu ning rõõmu mitmeks kuuks!

Muru on koduaias üks esimesi, mille kallal asume oma varakevadist jõuülejääki ja tegutsemislusti rahuldama. Esmalt tuleb aga lasta murul pisut taheneda, kui asuda suure koormusega tallama ja rehaga kraapima. Pea meeles, et kevadel EI VÄETATA ei muru ega midagi muud enne, kui lumi on täielikult sulanud ja muld tahenenud.