Õige istutamise aeg on augusti lõpust oktoobri alguseni. Kõige varem pane mulda nartsissid, lumi- ja märtsikellukesed, krookused. Nemad vajavad juurdumiseks veidi soojemat mulda. Tulbid ja hüatsindid istuta alles septembri lõpus, oktoobri alguses, sest nemad hakkavad juurduma alles siis kui mulla temperatuur on alla +9 C .

Sügise saabudes on vaja mõelda, milliste taimedega pikendada suvist värvikirevust rõdukastides ning tagada, et lillepeenardesse ei jääks tühjad laigud. Sobivateks taimedeks on sügisilma taluvad eerikad ja kanarbikud.

Septembrikuu võib mõnel aastal olla küll soe ja suvine, kuid just nüüd saab aednik palju teha, et taimed talve hõlpsalt üle elaksid. Kogenud aednikud ja taimetargad teavad, et sügis on küll viljakoristusaeg, ent samal ajal tuleb õigesti läbi viia ka kõik vajalikud aiarituaalid, mis aitavad taimedel Eesti heitliku talve üle elada ning valmistada pererahvale silmailu kevadel. Tõsi, lausa pool aastat tuleb taimede maailmas ette mõelda. Bauhofi aiaekspert õpetab, millised tööd kuuluvad aiapidaja nimekirja septembris.

Juba meie vana-vanemad teadsid, et värske mahl, ja eriti just õunamahl, ennetab südamehaigusi; parandab lihaste toonust ja naha tervist; normaliseerib veresuhkru taset; seemned sisaldavad joodi ja vitamiini B17, mida kasutatakse tänapäeva meditsiinis alternatiivse vähiravimina, jne. Samas on mahl oma kodu marjadest ja õuntest veel paljude unistus – meie saame Teid aidata. 

Koduveini valmistamine on kogu maailmas populaarne hobi. Olles tüdinenud massikaupadest, soovime luua oma kordumatu koduveini, millel on eriline maitse, ilus värv ja võrratu aroom. Viinamarja- ja puuviljaveinid, kanged ja lahjad veinid, magusad ja kuivad veinid, samuti kangemad alkohoolsed joogid – seda kõike saate valmistada kodus ja hoida koduses keldris.

Viljapuud, nagu teisedki taimed, vajavad iga-aastast hooldust. Selle hulka kuuluvad: lõikamine, väetamine, haiguste ja kahjurite tõrje, noorte õunapuude kaitsmine talvekülma ja kevadise päikese eest.

VILJAPUUDE LÕIKAMINE

Loe edasi meie aiaparadiisi blogist siit

Aedniku elu algas juba pärast keskkooli aastal 1979. Pidin langetama valiku, mida edasi õppida ja otsustasin Räpina Aianduskooli kasuks. Kusjuures ma ei olnud alguses sugugi kindel, otsad olid lahti. Mul ei olnud selget kutsumust, aga aiandus kuidagi tõmbas mind. Mu pinginaaber ei kujutanud samas absoluutselt ette, kuidas ma näpud mulda pistan, sest olen ju puhas linnatüdruk.

Nüüd on kõige õigem aeg planeerida kaunist kevadist lillepeenart, sest lopsaka õitemere saab ettevalmistada just sügisel. Kindlasti on boonuseks ka see, et kevadel eriti vahva avastada, missugune lillevaip aeda kaunistama hakkab. Esimeste sügisvihmadega hakkavad sibulatel juured kasvama ja mõnedel lilledel tekivad kohe ka õied. Taimede areng peatub talvekülmade saabudes ning esimesed kaunid kevadet kuulutavad õied ning lehed ilmuvad alles peale lume sulamist.

Kompostis toimub lagunemise protsess tänu selles elavatele mikroorganismidele. Nende elutegevuse põhivajadusteks on vaja õhku, niiskust ja toitaineid.

Väldi levinumaid vigu, mis võivad kompostimise ebamugavaks või vaevaliseks muuta. Asukoht Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad kompostri kiiresti töövõimetuks. Asukohta valides jälgi, et sinna oleks mugav ligipääs ka talvel või märja ilmaga, et seal saaks teha vajaminevaid töid – näiteks materjali segada või komposti kasta. Ära tee komposkasti sügavamale maa sisse. Biojäätmed tuleb alati paigutada maa peale, kuid kokkupuutesse mullaga – nt betoonist või raudplaadist põhi ei sobi. Kobesta alati ehitusalune pinnas.

Kompostreid on erinevaid. Levinuimad on järgmised: Hunnik ehk kompostiaun – selle eeliseks on lihtsus. Ei ole vaja kompostikasti ehitada või soetada, küll aga hakkab see ajaga laiali vajuma ning lisaks pääsevad sinna hiired-rotid ja linnud kergesti ligi. Sellist kompostimise viisi kasutatakse maakodudes, kus on suuremad elamukrundid ja väiksemad või suuremad metsloomad ja linnud ka ilma ahvatleva komposti-toidukraamita liikvel.

Kompostrisse võib panna kõikvõimalikke taimseid jäätmeid aiast: -puulehti -närtsinud lilli -niidetud muru jmt -kõikvõimalikke taimseid jäätmeid köögist

Taimede toitaineteks on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei saa asendada mõne teise elemendiga. Kõige rohkem ootavad taimed, et annaksime neile lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K), ning riburada tulevad järele kõik teised elemendid: kaltsium, magneesium jt.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Okaspuud on väga tänuväärsed puud. Erinevalt lehtpuudest on nad dekoratiivsed aasta läbi, nende alt ei pea sügisel lehti riisuma, neid ei ole vaja regulaarselt lõigata, ning olles väga pikaealised kaunistavad nad teie aeda aastakümneid, kui mitte sadu. Paljud okaspuuliigid on suured kõrged palgipuud, samas kui nende sordid e. kultivarid ja vormid võivad olla madalakasvulised sammasja, keraja, laiuva, roomava, jne. kujuga. Rääkimata nende okaste värvist, mis varjeerub rohelisest ja kollasest kuni hõbehallini.

Terrass on maja pikendus. See paneb nn i-le täpi ning seob maja aiaga ühtseks tervikuks. Sestap on ka oluline, et terrassi välimus sobituks hoone ja aia üldlahendusega. Terrassilt võiksid avaneda vaated kaugematele aia osadele, eriti lummav on muidugi mere- või avar maastikuvaade. Sellisel juhul leiab terrass sagedamini kasutust näiteks õhtusöögipaigana või seltskonnaga koosviibimise kohana.

Muruniiduki valimist võib alustada sellest, et piilute naabrimehe kuuri alla ning ostate lihtsalt suurema ja ilusama. Mõistlik oleks siiski pühendada veidi aega ning hinnata milline on niiduki töökoht ehk muruplats, eelkõige niidetava ala suurus. Järgmiseks vaadata juba kasutaja mugavust mõjutavaid tegureid – kui palju on aega, soovi füüsilist tööd teha ning mida hakata peale niidetud muruga. Kuidas kõik seotud on, katsume lühidalt kokku võtta.

Pahatihti pöördutakse aiatööriista, mille ühes otsas on mootor ja teises lõikepea, kui trimmer. Põhimõtteliselt kedagi vangi ei panda, kuid siiski tulevad olenevalt seadme võimalustest mängu ka sõnad rohulõikur ja võsalõikaja. Mis on mis ja mida valiku puhul silmas pidada? Nagu tööriistade puhul ikka, alustuseks mõelge läbi võimalikud kohad, kus masinat kasutatakse. Kas siledas koduaias niiduki abilisena, niitudel, kraavi pervedel või lausa metsas? Kui suur on tööala ning kui kiiresti soovid oma hobi, kohustuse või tööga lõpule jõuda?

Moodne linnaaiandus omab mitmeid erinevaid definitsioone ja dimensioone, alustades linnaruumist laiemalt lõpetades ürtidega Sinu köögi aknalaual. Linnaaiandusel on aga ka palju lihtsam ning praktilisem väljund ning kutsume kõiki üles linnaaiandusega algust tegema, tuues lihtsalt taimed enda elukeskkonda. Usume, et igaüks võib olla ise oma kodu kujundaja ja aitame Sul leida oma stiili ja taimed, mis sobivad ka mitte (eriti) valgustatud ruumi, millised on taimed, millega nii-öelda alustada ehk hard to kill ning taimed, mis armastavad niiskust, taimed, mis puhastavad õhku jne. Lisaks taimedele aitavad kodu lõplikult viimistleda stiiliga kokku sobivad sisustustooted.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.