Jälgi rasket lumekoormat puudel ja põõsastel, vajadusel raputa see maha, võimalusel tee seda sulailmaga. Viljapuude tüve ümber talla lumi kinni umbes poole meetri raadiuses, et närilised lume all tüve närida ei saaks. Kontrolli, kas taimedele asetatud talvekatted püsivad ilusti paigas. Vajadusel kohenda katteid nii, et need liialt taimedele ei suruks. Kavanda järgmise aasta aiauuendused. Varakevadist päikest kartvad taimed (nt kanada kuusk `Conica`, erinevad jugapuu sordid, igihaljad rododendronid, pukspuu, mahoonia jne) varjuta kuu lõpus spetsiaalse VARJUTUSKANGAGA, kangas eemalda, kui maapind on sulanud. Toida linde. 

Olenevalt aastaajast kogeme õues ja siseruumides väga erinevat valguse taset, mis avaldab tugevat tugev mõju meie meeleolule ja töövõimele. Sügis-talvisel pimedal ajal vajame lisaks loomulikule valgusele ka tehisvalgust. Eesti Sisearhitektide Liidu liige, TTÜ Tartu Kolledži arhitektuurse kujundamise ja EEK Mainor valgustustehnika ja värvuspsühholoogia õppejõud Aivar Oja  selgitab valguse mõju ja kvaliteedi olulisust: „Silmade, meie tähtsaima meeleorgani kaudu, jõuab ajuni enam kui 80% ümbritsevat keskkonda puudutavast informatsioonist. Seetõttu on väga oluline valguse kvaliteet, mis võimaldab meil aduda ümbrust adekvaatselt või füüsiliselt hajusamalt.“

Paljud toataimed vajavad rohkem õhuniiskust kui toaõhus seda leidub. Kütteperioodil on õhuniiskus toas tavaliselt 30-40%, taimedele sobiv niiskus on aga 60-80%. Kuiv ja soe õhk muudab lehed pruuniks ning kahjuritel on lihtsam paljuneda.

Moodne linnaaiandus omab mitmeid erinevaid definitsioone ja dimensioone, alustades linnaruumist laiemalt lõpetades ürtidega Sinu köögi aknalaual. Linnaaiandusel on aga ka palju lihtsam ning praktilisem väljund ning kutsume kõiki üles linnaaiandusega algust tegema, tuues lihtsalt taimed enda elukeskkonda. Usume, et igaüks võib olla ise oma kodu kujundaja ja aitame Sul leida oma stiili ja taimed, mis sobivad ka mitte (eriti) valgustatud ruumi, millised on taimed, millega nii-öelda alustada ehk hard to kill ning taimed, mis armastavad niiskust, taimed, mis puhastavad õhku jne. Lisaks taimedele aitavad kodu lõplikult viimistleda stiiliga kokku sobivad sisustustooted.

Korkparkett on peale astudes meeldivalt soe, pehme ning vetruv põrandakate, mis erinevalt tavalisest puit- või laminaatparketist, isoleerib ka hästi heli ja on kulumiskindel ning õigesti hooldades küllaltki pika elueaga.

Mõnusalt pehme, elastne ja antistaatiline kork neelab madalaid helisagedusi nagu paks vaip. Samuti on ta suurepärane kaitse nii külma kui kuuma eest, hoiab energiat kokku ja sobib teatud tingimustel isegi põrandakütteks.

Puit- ja laminaatpõrandad reageerivad tundlikult aluspõhjast kerkivale niiskusele, mis tähendab, et isegi väikesed jääkniiskuse kogused on piisavad, et rikkuda põrand jäädavalt. Jagame nõuandeid, kuidas tegeleda niiskuskaitsega enne puitpõranda paigaldamist.

Parketi paigaldamine ei ole väga keeruline töö, ent oluline on enne töödega alustamist teada kõike töövahenditest, isolatsiooni parandamisest ning aluse ebatasasuste tasandamisest.

Veebruaris on õige aeg varuda köögivilja- ja lilleseemneid (nt. paprika, baklažaan, ripp-petuunia, begoonia, lobeelia jt.) ning kuu teisel poolel esimesed külvid teha. Ära kiirusta – parem mõni nädal hiljem kui varem! Samuti tuleb katta igihaljad ja ka teised päikesetundlikud taimed varjutuskangaga, et päike neile liiga ei teeks.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.

Elupuu hekitaimena annab kõige kiiremini soovitud tulemuse – aastaringse privaatsuse ja koduhoovi ümbritseva rohelise seina. Vastavalt soovile võite osta kas väikesed 50 cm taimed või kohe 2 m taimed.

PS! Nüüd on võimalus elupuid osta alusega ka Bauhofi e-poest!  Vaata meie pakkumisi: http://www.bauhof.ee/aiakaubad/taimed.html

Väetamine. Roose peaks kindlasti väetama. Peale mineraalväetiste vajavad nad ka iga-aastast orgaanilist väetist komposti või multši näol.
Kui istutusala oli korralikult kummutatud s.t. rikastatud komposti, kõdusõnniku või väetatud turbamullaga, jagub sellest roosidele paariks aastaks. Edaspidi tuleks õitsemismeistreid regulaarselt väetada.

Sibullilled istuta päikesepaistelisse või poolvarjulisse, tugevate tuulte eest kaitstud kasvukohta, kus on vett hästi läbilaskev, kerge ja viljakas liivsavimuld. Rasket mulda saab kergemaks muuta, kui sinna hulka segada liiva või neutraliseeritud turvast.

Terrass on maja pikendus. See paneb nn i-le täpi ning seob maja aiaga ühtseks tervikuks. Sestap on ka oluline, et terrassi välimus sobituks hoone ja aia üldlahendusega. Terrassilt võiksid avaneda vaated kaugematele aia osadele, eriti lummav on muidugi mere- või avar maastikuvaade. Sellisel juhul leiab terrass sagedamini kasutust näiteks õhtusöögipaigana või seltskonnaga koosviibimise kohana.

Aedniku elu algas juba pärast keskkooli aastal 1979. Pidin langetama valiku, mida edasi õppida ja otsustasin Räpina Aianduskooli kasuks. Kusjuures ma ei olnud alguses sugugi kindel, otsad olid lahti. Mul ei olnud selget kutsumust, aga aiandus kuidagi tõmbas mind. Mu pinginaaber ei kujutanud samas absoluutselt ette, kuidas ma näpud mulda pistan, sest olen ju puhas linnatüdruk.

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Kui tahad veel sel aastal oma majale kvaliteetse katuse peale saada, on nüüd viimane aeg tegutsema hakata!