Maikuu toob tavaliselt esimese korraliku soojalaine, mis saadab öökülmad puhkusele ja kiirendab silmnähtavalt taimede ja muru kasvu ning pungade puhkemist. Mais tehtavad aiatööd on hea saagi ja taimede lopsakuse tagamiseks väga tähtsad!

Kas keegi on kunagi metsas kuuski, kadakaid või mände väetanud? Vastus on kindlasti ei ja seega väidetakse, et ka koduaias pole neid vaja väetada, et see soovitus on väetisemüüjate trikk. Aga me ei kasvata ju aias palgipuid, vaid dekoratiivseid sorte, kellele võiks pakkuda võimalikult normaalseid tingimusi.

Aastakümneid on okaspuude väetamiseks kasutusel olnud tavalised põlluväetised, ja kui palju neid okaspuid aias oligi – edukamatel hõbekuusk, tavaliselt vaid harilik kuusehekk külmade tuulte ja müra kaitseks. Ja kõige kättesaadavam väetis oli sõnnik, mis kuuskede väetamiseks ei sobinud.

Paljud toataimed vajavad rohkem õhuniiskust kui toaõhus seda leidub. Kütteperioodil on õhuniiskus toas tavaliselt 30-40%, taimedele sobiv niiskus on aga 60-80%. Kuiv ja soe õhk muudab lehed pruuniks ning kahjuritel on lihtsam paljuneda.

Maitsetaimed e. ürdid on meile köögis nii harjumuspäraseks saanud, et nendeta ei kujuta söögitegemist ettegi. Värske petersell, murulauk, münt, rosmariin, koriander – ükski korralik toit ei saa valmis ilma nendeta. Tõelise gurmaani aias, rõdul või aknalaual on väike ürdipeenar lausa kohustuslik. Peale meeldiva lõhna ja maitse, mille annavad taimele enamasti aromaatsed eeterlikud õlid, on maitsetaimedel ka märkimisväärsed raviomadused. Ka on ürdid asendamatud toidu serveerimisel.

Kui kasvatad tomateid ise, siis on võimalus valida väga laia sortimendi seast ning oma kasvatatud tomatid on palju maitsvamad. Tomat on väga tundlik taim, aga annab ka selle kasvatajale hea saagi, juhul kui taim on nõuetekohaselt kasvatatud. Nelson Garden rikkalikus kollektsioonis on kirsstomateid, tomatid kasvuhoonesse, avamaale terrassile või amplisse.

Toataime veevajadus sõltub taime suurusest, liigist, keskkonnast, potist, mullast ja aastaajast. Taime tuleks kasta vastavalt vajadusele, mitte kunagi rutiinselt! Lihtsaim viis teada saada, kas taim vajab kastmist, on panna sõrm mulda või katsuda poti raskust. Kes aga seda meetodit ei usalda, saab kasutada kastmisvajaduse määramiseks müügilolevaid niiskusemõõtjaid. Pigem kasta toataime vähe kui liiga palju! Kindlasti tuleb 5 minutit pärast kastmist poti alusele valgunud vesi ära valada, sest tundlike taimede (näiteks orhideede) juurtele võib üleliigne vesi tekitada pöördumatuid kahjustusi.

Seemnete külvamisel on oluline teada seemnete idanevust, külviaega ja külvi sügavust. Seemnefirmad jagavad seemnepakendil meelsasti infot alates külviajast kuni taimede istutamise vahekauguseni.

Haiguse tunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, suure õhuniiskuse korral muutub see piirkond limaseks. Kudede hävimise tõttu vars peeneneb, taim lamandub ja hävib. Tugeva nakkuse korral ei jõua tärkav taim teinekord isegi mullapinnale, vaid hukkub enne.

Külvi- ja istutusmulda ostes tuleb pöörata tähelepanu ka mulla koostisele. Müügil on nii sobivas fraksioonis aianduslikku freesturvast kui ka päris aiamullale sarnanevaid koostisi.  Lähtudes hinnast võib vaid oletada, mida kotist leiab.

Ühte korralikku külviturbasse on lisatud kindlasti ka liiva või perliiti, et külvisegu ei oleks nii tundlik niiskuse suhtes. Sellisteks toodeteks on Biolan®, Kekkilä®, Compo® külvimullad. Pisut kergem on külvidega hakkama saada kui need sarnanevad pigem mullale kui turbale nagu Substral® külvi ja maitsetaimede muld. Külvamiseks võib kasutada ka maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud muldasi. Nii külvi- kui maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud kasvusubstraadid sisaldavad vähesel määral toiteelemente, et vältida tärganud taimede väljavenimist või maitsetaimede halba kommet lämmastikuga liialdada ning lõhn ja maitse kaotada.

Loomulikult võime ka toa- ja rõdulillede potid täita koduaia mullaga. Kui me aga mõtleme, kust nad pärit on, siis saame aru, et igal taimel on veidi erinev eelistus kasvupinnase suhtes. Siin ongi sobilik kasutada kasvusubstraate. Enamus toataimi eelistab mõõdukalt või nõrgalt happelist mulda. Nende võime toitaineid omastada olenevalt mulla happesusest on erinev.