Uute roosisortide hindamisel peetaksegi üheks olulisemaks faktoriks vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele. Ometigi on neid roosidelgi omajagu ja kahjustavad taime seda rohkem, mida kehvem on suvine ilm. Ilmade parenedes taanduvad ka haigused.

Järjest enam populaarsust koguv maheaiandus ning ka kogukonnaaiandus linnades on ajendatud inimeste soovist süüa kemikaalivaba köögivilja ning värsket, kohalikku toorainet. Ka kodus ise oma tarbeaia peenart majandades ei soovi tavaliselt keegi sinna mürki pritsida, kuid sageli on see ainuke väljapääs, kui kahjurid juba platsis on.

Suurimad kahjurid marjapõõsastel on: sõstra-pahklest, sõstra- marjavaablane, sõstra-klaastiib, lehevaablased, pahksääsed, sõstra nõvakoi jne. Haigused: karusmarja-jahukaste, sõstra-ja karusmarjarooste, sõstra lehevarisemistõbi ja helelaiksus, täidisõielisus jne.

Haiguse tunnuseks on juurekaela või varre alumise osa tumenemine ja nöördumine, suure õhuniiskuse korral muutub see piirkond limaseks. Kudede hävimise tõttu vars peeneneb, taim lamandub ja hävib. Tugeva nakkuse korral ei jõua tärkav taim teinekord isegi mullapinnale, vaid hukkub enne.